Toeta

Arhitektuur

  • Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine
    … ja 2017. aasta augustis.
    2 × Piia Ruber

    Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine

    Juho Kalberg: „Pelgasin, et läheb nii nagu alati: lubatakse üht, aga tehakse ikkagi kaubanduskeskus. Hea on tõdeda, et need hirmud ei ole teoks saanud.“

    Merle Karro-Kalberg
    10 minutit
  • Plaanikomitee taassünd
    Superministeeriumi autorid on püüdnud tabada soliidset ning neutraalset vormi, mis oleks erinäolistele asukatele hea platvorm. Ainsa edevusena on seinte alaossa kavandatud tumedad kaared, mis tõstavad piimjasvalge klaasfassaadiga maja justkui õhku.
    Karin Bachmann

    Plaanikomitee taassünd

    Pealinn on saanud veel ühe riigi ruumilisest enesekehtestussoovist lähtuva vabadussamba, mida on kallis pidada ning mille mõttekus on enam kui küsitav.

    Karin Paulus
    5 minutit
  • Vahekasutus festivali korras. Eeskujulik juhtum Paides
    Festivali ajal oli Paide keskväljakul liiklus ümber korraldatud, investeeritud oli välimööblisse ja veetud kohale hunnik liiva – seda juba kuu aega enne kõnealust tipp-nädalavahetust. Nii said paidelased liitumistasuta treeningusaali ja põhjuse niisama, ilma ostusoovita kodunt välja minna ning veidi teistsuguses avalikus ruumis üksteisega kohtuda.
    Anna Markova / Arvamusfestival

    Vahekasutus festivali korras. Eeskujulik juhtum Paides

    Maailma megafestivalide vahekasutusmeetoditest ja hüpikarhitektuurist on saanud vaatemäng, milles ühismeedial on kandev roll.

    Keiti Kljavin
    6 minutit

  • Kas Tartu vaatab tulevikku?

    Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

    Tartu linn koostab praegu arengukava 2018. kuni 2025. aastani. Visioon on ilus: Tartust peab saama inspireeriva elukeskkonnaga tegusate, loovate, õnnelike ja hoitud inimeste linn. Kuidas kõlavad aga Tartu arengukava ja üldplaneeringu „Tartu 2030+“ visioonid kokku parkide tulevikuplaanidega?
    Arengukava ja üldplaneering
    Arengukavas tähendab inspireeriv elukeskkond ennekõike Tartu linna potentsiaali…
    Irja Alakivi
    4 minutit
  • Tartu liigub sidusa ja kestliku ilme suunas
    Sadama kvartalil on tulnud üle elada kõik liberaalsete 1990. ning 2000. aastate head ja vead. Arhitektuurivõistluse väljakutse on siduda aktiivne ja inimsõbralik jõeäärne hoonestus linnale äärmiselt olulise avaturuga.
    Tartu linnavalitsus

    Tartu liigub sidusa ja kestliku ilme suunas

    Linnakeskuse tihendamise mõte on vähendada linlaste sundliikumist ja tagada teenused kõige paremini ligipääsetavas kohas.

    Tõnis Arjus
    4 minutit

  • Kirurgiline sekkumine väikelinna. EV100 „Hea avalik ruum“

    Ingrid Mald: „Mööda Eestit ringi sõites näen, kui initsiatiivikad, visiooni täis ja aktiivsed on väikelinnade juhid. Tegelikult peaks arhitektide liit palju rohkem nõu ja abi pakkuma .“

    Riigi 100. aastapäeva tähistamise suurprogrammi raames on nüüdseks läbi saanud linnade ja väikeasulate elustamise ettevõtmise „Hea avalik ruum“ arhitektuurivõistlused, mille abil loodetakse lähiaastatel uuendada 14 väikelinna ja ühe küla süda. Programmist räägivad lähemalt selle…
    Merle Karro-Kalberg
    6 minutit

  • Kommentaar – Mis on omavalitsus? Mida õieti valime?

    Kui uskuda meediat, muudetakse haldusreformiga omavalitsuste pindala: „Viimased maavanemad on riigi esindajatena agaralt saaresuurust omavalitsust toetanud.“ (Postimees, 20. VII); „Ülenurme rahvale oli vastumeelt, et sundliitmise järel tekkiva omavalitsuse nimeks peaks saama Kambja vald.“ (ERR, 21. VII).
    Kas tõesti on pindala ja nimi omavalitsusel? Küllap ikka vallal-linnal. Termini omavalitsus väärtarvitus on ilmselt juurdunud seaduskeele ebatäpsuse tõttu. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse järgi jaguneb Eesti haldus­üksusteks, millel on nimi ja…
    Peep Nemvalts
    3 minutit
  • Rannakultuuriruum võib olla hääbuv keskkond, aga ka kestliku rannakogukonna kasvulava

    Rannakultuuriruum võib olla hääbuv keskkond, aga ka kestliku rannakogukonna kasvulava

    Nüüdisrannarahvas kipub oma kohatunde ja kultuuritausta erinevuste tõttu olema sotsiaalselt vähesidus.

    Eva-Liisa Lepik
    4 minutit

  • EV100 „Hea avalik ruum“ arhitektuurivõistlused ja võitjad:

    Põlva – Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno (Stuudio 2 Arhitektid ja Metusala Arhitektid); Tõrva – Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (Arhitekt Must, Novarc Group); Võru – Villem Tomiste (Stuudio Tallinn); Rapla – Siiri Vallner (Kavakava); Kärdla – Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson (Mareld ja Bornstein Lyckefors); Valga – Gianfranco Franchi, Chiara…
    1 minut
  • Tartu taastamine
    Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võidutöös „Emajõgi“ on Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik leidnud kõige parema tasakaalu tulevikuplaanide ja praeguste piirangute vahel.

    Tartu taastamine

    Tõnis Arjus: „Linna ei saa elavdada inimesteta. See ei tähenda, et kogu jõeäär peaks olema täis ehitatud, kuid praegu on siin linnaehituslikku tihedust ilmselgelt liiga vähe.“

    Merle Karro-Kalberg
    6 minutit
Sirp