Arhitektuur
-
CopenHill ehk Kopenhaageni mägi, arhitektid Bjarke Ingels, Jakob Lange, David Zahle, Brian Yang, Rasmus Astrup. CopenHill on Kopenhaagenis asuv elektri- ja küttejaam, kus prügist toodetakse soojust ja elektrit. Jaama katusele pääsevad ka linlased, et seal aasta ringi matkata, mööda seina ronida ja ka suusatada. Muidu räpaseks peetavast kesklinna tootmishoonest on kujundatud hea avalik ruum.Rasmus HjortshøjEuroopa Liidu Miesi auhind
Veebruaris selgusid XX sajandi ühe tuntuma arhitekti Ludwig Mies van der Rohe järgi nimetatud Euroopa Liidu Miesi arhitektuuriauhinna nominendid. Tegu on Euroopa tähtsa arhitektuuriauhinnaga, mille eesmärk on tunnustada värskeid säravaid ruumiideid. Sel korral kandideerib auhinnale 449 objekti luksuslikest eravilladest kortermajade, kodutute…3 minutit -
Maidla mõisamaadel asuvat loodusvillat on hellitavalt nimetatud ka metsa magamistoaks.Priidu SaartVäiksem on suurem
Mari Hunt: „Väike ruum ja väikselt elamine võimaldavad näidata, et saab elada ka lihtsamalt ja mitte nii palju tarbida.“
7 minutit -
Professor Ann Rigney leiab, et digimeedia võib ärgitada huvi mineviku käegakatsutavate jälgede ja nende uurimise vastu.Utrechti ülikoolMinevik on tänapäeva lähtepunkt
Ann Rigney: „Valitsuse asi ei ole mälu kujundada, vaid tagada avatud ja vaba arutelu, et inimesed saaksid teha mineviku kohta informeeritud otsuseid.“
5 minutit -
Näituse „Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid“ kuraator, arhitekt Johan Tali ütleb, et linn on ühiskondlik hüve, mille elanikud ei tohiks mõelda, et neil on õigus kõike saada, kuid kohustust panustada pole.Piia RuberLahtiste kaartidega Tallinn
Johan Tali: „Kõigepealt peame aru saama, milline meie linn on, alles siis oskame tahta paremat linna.“
8 minutit -
Aastaid väldanud uurimistöö „Lõpetamata linn“ on päädinud mahuka kogumiga, kuid näitus ei ole vormilt pealetükkiv ega väsita.Evert PalmetsTallinn peopesal. Aga kelle omal?
Näitusel „Lõpetamata linn“ on palju andmeid. Küsimus on, kes neid vaatab ja mida sealt välja loeb ning kuidas luua andmete ning linnakogemuse vahel seos.
4 minutit -
Rauno Volmar / DelfiKultuuri aastapreemia – Epp Lankots ja Triin Ojari
Arhitektuur
1 minut -
Kultuuri aastapreemia – Jiří Tintěra
Arhitektuur
Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra teab täpselt, kuidas linna eeskujulikult kahandada, ta on andnud väikelinnale tuleviku ja visalt tõestanud, et piirilinn pole teps mitte depressiivne väikelinn. Tšehhist pärit arhitekt tuli Eestisse 2007. aastal sooviga tõestada, et ka keskeurooplasel on Eestis võimalik elada. Tintěra eestvedamisel on nüüd Valgas uus keskväljak, südalinnas nii renoveeritud kui ka uus koolimaja, Valga ja Valka vahel saab jalutada riigi vahetumist märkamata, üürikorteriteks…1 minut -
Kunst linnaruumis peab keskkonda vaheldusrikkamaks tegema ja pakkuma uusi vaatenurki. Pildil „Lift11“ linnainstallatsioonide festivali kavand „Face it“ aastast 2011, autorid Argo Peever ja Margus Tamm.Kunst on linnas kunsti näha
Kuidas tallinlased linnakunsti tajuvad ja oma tajukaardile on asetanud? Miks selle teatud osad on või ei ole sinna kinnistunud?
8 minutit -
Ingrid Ruudit motiveeris üleminekuaastate arhitektuuri- ja kunstiloomingut uurima see, et seni on sellest perioodist kui millestki segasest ja tähtsusetust teel vaba Eesti ruumi poole enamasti möödaminnes üle libisetud.Birgit VarblaneVahepealsuse lokkavad ruumiunistused
Ingrid Ruudi: „Üleminekuühiskonna avatus on erakordselt inspireeriv: oli valmisolek kaaluda kõikvõimalikke ideid, arhitektuuri ja kunsti väljendusvahenditega esitatu resoneeris ühiskonnas.“
8 minutit
