Toeta

Arhitektuur

  • Brunsist, kahjuks minevikus
    Dmitri Bruns, arhitekt ja arhitektuuriteadlane, kes muu hulgas valmistas Tallinna linnaarhitektina linna ette olümpiaregatiks. Dmitri Bruns kesklinna eksperimentaalprojekti maketi juures.
    Arhitektuurimuuseum

    Brunsist, kahjuks minevikus

    Dmitri Brunsi valikuid on lihtne hukka mõista, aga palju raskem mõista. Ta oli küll geniaalne kohaneja, kuid uskus, et olgu võim milline tahes, ausaks härrasmeheks peab ikka jääma.

    Mart Kalm
    6 minutit

  • Dmitri Bruns 11. I 1929 – 21. III 2020

    Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlve suved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüditamist 1940 asus ema temaga püsivalt Tallinna elama 1942. aastal. Lõpetas 1946 Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse keskkooli. Arhitekti kutse omandas ta Leningradi ehitusinseneride instituudis 1946–1953. Töötas 1954–55 Tallinnas Estonprojektis, kus kavandas Endla…
    2 minutit
  • Uusi arhitektuuritõlkeid
    „Looduse laulu“ loomisel võeti sihiks anda edasi Vastseliina palverännumaja perspektiiv, tekstuurid, mustrid ja atmosfäär.
    Ekraanitõmmis

    Uusi arhitektuuritõlkeid

    Ehkki arhitektuuri ei looda arhitektidele ja kõik inimesed peaksid teadma, mis asi ruum on, ei ole see nii. Arhitektuuri tuleb endiselt tõlkida, näiteks filmikeele vahendusel.

    Maris Kerge
    5 minutit

  • Miks on vaja igaühe maastikukogemust?

    Ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka iga inimese maastikukogemusega. Kuidas loob ruumi paigakogemus ja kuidas seda uurida?

    Mikrogeograafilise ehk igale inimesele olulise maastiku kaudu saab kõige vahetumalt mõista, mida inimesed oma keskkonnas tähtsaks peavad. Ka seda, milline tähendus on maastikus loodusel ning materiaalsusel. Tihtilugu seda ei teadvustatagi.
    Igaühe paigakogemust elukeskkonna kujundajana uuritakse näiteks inimgeograafias, maastikulises lähenemisviisis, mida on planeerimis­käsitlustes esile tõstetud terviklikkuse ja kooskõla tõttu. Maastiku mõiste alus…
    Kadri Kasemets
    6 minutit
  • Muusika- ja teatriakadeemia uus kontserdisaal – kõrge ja ülendav
    EMTA saali sisekujundaja Aivar Oja on panustanud monokroomsele beežile. Seinte hele puit – kohati on tunda puidu lõhnagi – loob turvatunde.
    Piia Ruber

    Muusika- ja teatriakadeemia uus kontserdisaal – kõrge ja ülendav

    EMTA juurdeehitus ei ole sotsiaaldemokraatlikult tasapaks ruum, kus kõik on võrdne, vaid meenutab pigem barokset Kadrioru lossi, soosides inimeste vaimset ülendamist.

    Heie Marie Treier
    7 minutit

  • Kas ideoloogilise identiteedita Maarjamäe memoriaal?

    On tähelepanuväärne, et Maarjamäe memoriaalile pole pärast ühiskonnakorra muutumist antud ideoloogiat väljendavat või negatiivse tähendusega uut nimetust.

    Nimetamise kaudu tähenduse andmine ja selle muutmine võib olla teadlik tähenduse konstrueerimine, aga tähendus(likkus)e konstrueerimine võib toimuda ka otseselt teadvustamata, kogemuse ja tunnetuse piiri ületamisel, alateadlikul metatasandil.
    Nimetamine koha identiteedi loojana
    Kultuuriteoreetik ja filosoof Slavoj Žižek väidab, et nimetamisega antakse kohale identiteet ja tähendus,…
    Anni Martin
    7 minutit
  • Kapital ja kultuur
    Erakapitali toel ehitatud ooperiteater rikastaks Admiraliteedi basseini ümbruse üsna üheülbalist uushoonestust ning annaks piirkonnale väärika kesklinliku ilme.
    Tallinna Sadam / Wikimedia Commons

    Kapital ja kultuur

    Admiraliteedi basseini ääres jagub Porto Franco ehitusalale vaatamata maad ka ooperiteatri tarvis, mille võiks ehitada hoopiski avaliku ja erasektori koostöös.

    Martti Preem
    4 minutit

  • Maarjamäe memoriaalansambel kui nurjatu probleem

    Kultuurilise trauma ilmingud on mälualal küll olemas, kuid sümboliteta, ruumielamuslik lahendus ning kaunis looduskeskkond ei ole kinnistanud selget ideoloogilist tähendust.

    Aastatel 1960–2018 ilmunud meediatekstid Maarjamäe memoriaalansambli konstrueeritud tähenduse kohta näitavad selgelt, kuidas tähendus pärast ühiskonnakorra muutumist samuti teiseneb. See kinnitab, et memoriaali ümbermõtestamine on nurjatu probleem, mille leevendamisega on tegeletud juba 1990. aastatest saadik.
    Lähiajalugu tähistavate mäluobjektide ümbermõtestamine ja ideoloogilise tähenduse muutmine on…
    Anni Martin
    8 minutit

  • Komendandist, võlutult

    Eestis on ehitusinsener August Komendandi võõrsil valminud loomingust kuni viimase ajani üsna vähe teatud, nii et näitus täidab kahtlemata ühe meie ehitusajaloo lünga.

    Näitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 25. V. Kuraator Carl-Dag Lige. Ruumilised kujundajad Tomomi Hayashi ja Andrea Ainjärv, graafiline kujundaja Marje Eelma. Tõlkinud Juta Ristsoo ja Jelena Rõbakova, teksti toimetanud Mari Klein ja Tiit Masso. Uute…
    Maris Mändel
    4 minutit
  • Oma stiil või üheülbalisus?

    Oma stiil või üheülbalisus?

    Praegune ehitusbuum on olnud arhitektuuri originaalsuse vaenaja. Leib tuleb kergemini lauale kommertsprojektide, mitte „kunsti panemisega“.

    Karin Paulus
    4 minutit
Sirp