Toeta

Arhitektuur

  • Vana ja uue ühendaja

    Austris Mailītis: „Mulle meeldib mõelda ajast pigem kui pinnast, kui mittelineaarsest arhitektuursest elemendist.“

    Austris Mailītis on üks rahvusvaheliselt tuntuimaid Läti arhitekte, kelle kuulsamad projektid on Läti Expo paviljon Shanghais (2010) ning Shaolini lendavate munkade teater Hiinas (2016). Ta on kujundanud kaks korda Läti paviljoni Veneetsia kunstibiennaalil, pälvis eelmisel aastal Läti ehitusinseneride liidu aasta noore arhitekti auhinna ning nimetati alla 40-aastaste arhitektide ja disainerite auhinna…
    Karli Luik
    4 minutit
  • Julgus liigutada piire
    Koostöös teise Eesti juurtega suurkuju, arhitekt Louis Kahniga valmis Komendandil Texase osariigis Fort Worthis Kimbelli kunsti­muuseum (1972). Seda arhitektuuri ja ehitusinsenerinduse meistriteost peetakse üheks erilisemaks XX sajandi muuseumihooneks.
    Carl-Dag Lige

    Julgus liigutada piire

    XX sajandi ehituskultuuri suurkuju August Komendant oli rahvusvaheline mees, kellele Eesti jäi kitsaks – ehitusinsenerile ei olnud riigipiire justkui olemaski.

    Carl-Dag Lige
    8 minutit
  • Kuidas hinnata taluarhitektuuri?
    Sassi-Jaani rehielamu esindab vabaõhumuuseumis Lääne-Eesti ehitustraditsiooni. Kõver katus tõmmati sirgu, et see sobiks paremini loodjoonega harjunud silmale.
    Toomas Tuul / Eesti vabaõhumuuseum

    Kuidas hinnata taluarhitektuuri?

    Taluarhitektuur ei sünni ega muutu üksnes ajaloo tõmbetuulte mõjul, vaid pragmaatiliste otsuste tõttu – ehituslugu peegeldab iga omaniku väärtusi.

    Rasmus Kask
    5 minutit
  • Kuidas rääkida arhitektuurist?
    Victoria Thornton: „Me ei saa muuta maailma, aga saame avada ukse arusaamisele ja kaasamõtlemisele. Suurem teadlikkus võimaldab häid algatusi.“
    Silvia Pärnmann

    Kuidas rääkida arhitektuurist?

    Avatud uksed, silmad ja meeled aitavad ruumi märgata ja ühist keelt leida. Kogemuse kaudu õppimine ja objektiivne dialoog toob välja arhitektuuri väärtused.

    Elo Kiivet
    4 minutit

  • Pealelend – Ann Mirjam Vaikla, Narva „Urban Labi“ algataja ja pea­korraldaja

    11. mail toimub Narvas „Urban Lab“ teemal „Territooriumite (ümber)mõtestamine“. Millega on tegu ja kellele see korraldatakse?
    Narva „Urban Lab“ uurib linnaruumile omaseid protsesse ja muutusi Narva linnas. Labori algatasid 2018. aastal Narva kunstiresidentuur ja kollektiiv Ruumiringlus. Sel aastal keskendume töötubades piiri temaatikale – piir kui eraldaja, kuid ka ühendaja. Esimeses töötoas „Piirideta kogukond“ analüüsime avaliku ruumi mõistet ja kogukonna osa selle kujundamisel. Töötoas „Piirideta linnaruum“ keskendutakse jalgratta…
    Elo Kiivet
    2 minutit
  • Harju tänav on kahepäevase küsitluse, mitte pommitajate nägu
    Vaade vanalinnale linnulennult umbes 1930. aastal. Niguliste kiriku ees ja kõrval on tihe hoonestus. Tallinna linna Harju tänava (vanalinna kvartal 37) taashoonestamise arhitektuurivõistluse alusmaterjalid, 1987.
    Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv

    Harju tänav on kahepäevase küsitluse, mitte pommitajate nägu

    Kuni maa omanikul ehk Tallinna linnavalitsusel ei ole head plaani, mida ja kellele ehitada, ei ole mõtet hakata arutama Harju tänava võimalike ehitiste väljanägemise üle.

    Triin Talk
    8 minutit

  • Kommentaar – Raadi park ja kunstimuuseum

    Eelmises Sirbis oli juttu Tartu kunstimuuseumi uue maja võimalusest kesklinnas,* vastukaaluks on ERMi direktor välja pakkunud mõtte tulevasest asu­kohast Raadi mõisas. Järgnevalt väike ülevaade selle sündmus- ja suhte­rohkest tagapõhjast.
    Kunagise mõisa saksakeelne nimi Ratshof ütleb ise, et tegemist on Tartu linnale kuulunud valdusega, mille eestikeelne täisnimi on Raadi mõis. Pärast omanikuvahetusi jäi mõis  1751. aastal von Liphartite suguvõsa omandusse kuni riigistamiseni Eesti vabariigi algusaastail. Kuna nad ei…
    Olev Suuder
    2 minutit
  • Tartu kultuuriline vereringe
    2018. aastal oli Hollandi põhjaosas asuv Leeuwarden Euroopa kultuuripealinn. Linna peaväljaku äärne Friisimaa muuseum on rikastanud 100 000 elanikuga linna kuvandit. Kohtumispaigana tõmbab muuseum ligi tuhandeid linlasi ja on nii sise- kui ka välisturistide sihtkoht.
    Tõnis Arjus

    Tartu kultuuriline vereringe

    Tartu ruumiline areng on taganud võrdlemisi kompaktse terviku, kus linna keskusala on säilitanud elujõu. Nagu inimorganismis, tagab ka linna tervise süda. Hästi töötav süda aitab elus hoida kõiki teisi osiseid. Ja nagu inimesegi puhul, muudab linnaelu täisväärtuslikuks see, kui ka alluvad,…
    Tõnis Arjus
    4 minutit

  • Meeli kõditav ja uudishimu äratav ruumiuurimine

    Arhitektuurimuuseumis avati uus püsinäitus, kus tutvustatakse ruumiteemasid ka lastele, seda eelkõige meelte vahendusel.

    Püsinäitus „Uuri ruumi!“ arhitektuuri­muuseumis. Idee ja kujundus Kadri Klementi, Katrin Koov, Kaire Nõmm (Arhitektuurikool, b210). Illustraator Teele Strauss, graafiline disainer Maris Kaskmann, videomontaaž Lauri Laasik (Motor). Valgustuse juhtimine Vallo Rähn (Illumination Team), konsultandid  Johanna-Mai Riismaa,  Joan-Tähven Vene, Reimo Unt. Installatsioon „Reflexio“ autorid Grete Veskiväli, Krista Dintere, Rūta Palionytē.
    Arhitektuurimuuseumi püsiekspositsiooni kuuluv…
    Liisi Vähi
    4 minutit
  • Väikeasulate elujõu nimel
    Väga paljud väikeasulate elujõudu määravad otsused tehakse teistes eluvaldkondades kui ruumiplaneerimine. Näiteks riigi otsused, millega suletakse järjest väikseid külakoole, kuigi neil koolihoonetel on paikkonna elujõu tagamisel kriitiline roll. 2012. aastal sulges Lasva vallavolikogu Pikakannu põhikooli ja samal aastal taasloodi see lastevanemate eestvedamisel erakoolina.
    Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

    Väikeasulate elujõu nimel

    Väikeasulate ruumi planeerimisel tuleb lähtuda tegelikust olukorrast ehk keskenduda igavese kasvu ootuse asemel kestlikule kahanemisele.

    Kadri Vaher
    6 minutit
Sirp