Toeta

Arhitektuur

  • Kõige väiksemad tänavad

    Hõredalt asustatud linnaosades, kus tooni annavad eramajad või väikesed kortermajad (nt Kristiine ja Nõmme), leidub sageli väga lihtsaid jagatud ruumiga tänavaid. Tee on kaetud asfaldiga piisavalt laialt, et kaks autot mahuksid teineteisest mööda sõitma, ning ruumi jääb ka jalakäijale. Mõnes kohas on teede ääres endiselt ka kraavid, mida trimmerdatakse harva ning mis on suviti rohkelt rohtunud. See tänavatüüp on tehnoloogiliselt ülimalt lihtne ning töötab hästi, kuna…
    Anni Müüripeal
    4 minutit

  • Ruumi materiaalne intelligentsus

    Arhitektuuri seostamisel materjaliga saab välja kujundada uute tootmisviisidega koos Eestile omase loomelaadi ja eripärasema keskkonna.

    Ma ei taha elada majas, sest majad on surnud kohad, kus miski ei kasva, vesi ei voola ja elu seisab paigal. Ma ei taha elada surnud kohas.
    Elizabeth Gilbert, „Viimane ameeriklane“1
    Kuigi linna- ja siseruum on muutunud vähe, on hoone kontekst ehk ühiskond, kliima ja kasutaja vajadused teisenenud seda drastilisemalt. Kui…
    Sille Pihlak
    5 minutit
  • Leedu arhitektuuri tipud
    Kaunase bussijaama moodne hoone on palju enamat kui lihtsalt mugav taristuobjekt – see on saanud Leedu suuruselt teise linna sümboliks.
    Dviejų grupė

    Leedu arhitektuuri tipud

    Pilguheit 2017. aasta tähtsamatele sündmustele ja teostele kinnitab Leedu arhitektide mitmekülgsust ja konkurentsivõimet, kuid toob välja ka väljakutseid.

    Rūta Leitanaitė
    7 minutit
  • Teadlik looja

    Teadlik looja

    Mait Summatavet: „Võin kõigile oma töödele alla kirjutada, sest olen andnud kõik, mida olen suutnud ja osanud.“

    Karen Jagodin
    6 minutit

  • Tõendeid perifeeria tähtsusest

    Perifeeria varjatud potentsiaal avaneb näitusel tugeva minimalistliku installatsiooni kaudu, paradoksaalselt on see välja kasvanud hoopis vastupidise iseloomuga ruumist.

    Paco Ulmani näitus „Heitmaa“ Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25. III. Kuraator Carl-Dag Lige.
    Arhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon kuklakarvu tõstva ruumielamuse. Võib-olla isegi selles järjekorras, et kõigepealt ruum ja seejärel pildid. Sellist vaikset, mõtlikku,…
    Katrin Koov
    4 minutit
  • Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm
    Praegu saab koskede vetemöllu nautida vaid paaril korral aastas. Narva kose läänepoolne astang suurvee ajal koos Kreenholmi Georgi vabrikuga, taga Joala vabrik.
    Madis Tuuder

    Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm

    Eesti tööstuse ajaloos oli Kreenholmi manufaktuur kui riik, mille kuulsusetu lõpuga jäi meile kaela üüratu ja esmapilgul üle jõu käiv pärandus. Või kas siiski?

    Madis Tuuder
    7 minutit
  • Vesi ühendab ja eraldab
    Sadam peab olema kaugelt äratuntav nii vee kui ka linna poolt. See loob veepiirile omase silueti. Stuudio BairBalliet Detroiti jõeääre projekt Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2016).

    Vesi ühendab ja eraldab

    Tallinna mereääre võlu on majade suured vahed, mis võimaldavad linnal kasvada ja täita tühikud eri moel.

    Siim Tuksam
    7 minutit

  • Kas mineviku jäänuk või tänapäeva unelm?

    Tartu Hiinalinna aiamaadel on elatud pool sajandit oma elu, kuid toimivat ja omapärast ökosüsteemi ootavad ees muutused.

    Maria Kilgi näitus „Шанхай, viimane lennuk“ Tartu vaksalis kuni 7. IV.
    Tartu raudteejaamas avatud Maria Kilgi näitus „Шанхай, viimane lennuk“ on keskendunud inimeste lugudele ning nende seosele Jaamamõisa taguse piirkonnaga, kohalikus kõnepruugis Shanghaiga. 40 värvilist pilti üksteise kõrval näitavad, et inimesi on palju ja nende taust kirju. Lugedes fotode…
    Kerttu Kuslap
    5 minutit
  • Linnaruumi kujundavad piirdeaiad
    1935. aastal rajatud betoonaed Tallinnas Õie 42 on riiklik ehitismälestis. Kummalise gaudíliku aia rajas Estotsemendi nõuandebüroo juhataja ja tulihingeline betoonipropagandist insener Andres Grauen omatehtud vormidega.
    Diana Haapsal

    Linnaruumi kujundavad piirdeaiad

    Piirdeaeda peetakse tihti vaid funktsionaalseks piirimärgiks ning selle seost hoone ehitusstiili või ajastuga ebaoluliseks – või ei osata seda märgata.

    Diana Haapsal
    4 minutit
  • Tänavakunst tahab olla vaba
    Medley grafiti Tartus. Grafiti on oma pseudonüümi levitamine avalikus ruumis eesmärgiga olla nähtav. Sealjuures kõnetavad seintele jäetud tähed enamjaolt ainult grafiti keele ja sõnumitega kursis olijaid.
    Sirla

    Tänavakunst tahab olla vaba

    Ametlikel üritustel püütakse matkida tänavakunsti ideed kooskõlastatud raamistikus, mõistmata, et selle jõud peitub vabaduses ja sõltumatuses.

    Sirla
    6 minutit
Sirp