-
Meie pakkusime välja, et festival võiks ise olla valija. Meie idee oli ka see, et žüriisse võiks näiteks kuuluda ka üks tudeng. See sai pärast ka teoks, kui Wim Wenders sai 1996. aastal Euroopa filmiakadeemia presidendiks. Algul olid nad kõigega nõus, sest nad kartsid, et järgmisel aastal juhtub jälle mingi jama. Prantsuse režissöör Jean-Gabriel Albicocco sai äkki kutse lõunale Cannes’i filmifestivali direktorilt Robert Favre le Bret’lt…
-
Loomingu kõrvalt uue ajastu guruna tegutseva tšiili-prantsuse iseäraku Alejandro Jodorowski zen-budismi taustaga maailmavaate seisukohalt on vahe oluline: reaalsus pole mitte konkreetne objekt, mille või kellega suhestuda, vaid püsitu ja pidevas muutumises nagu tants. Nii et korrektne tõlge on „Reaalsuse tants”.
„Igaühel on oma kujutluspilt reaalsusest,” ütleb tänavu 85aastaseks saanud avangardist. „See on pilt, mitte reaalsus. Me kõik oleme hullud, igal oma versioon reaalsusest.”1 Sürrealistina on Jodorowsky…
-
Intervjuu filmi „Parandusklass” režissööri Ivan Tverdovskiga.
Teie film „Parandusklass” („Класс коррекций”) võitis Venemaa kõige olulisemal kohalike filmide festivalil „Kinotavr” parima debüüdi auhinna ja Karlovy Varys võistlusprogrammis „East of the West” peaauhinna. Kas on märgata erinevust Vene meedia ja rahvusvahelise meedia vastuvõtu vahel? Kas seda filmi mõistetakse ühtemoodi kõikjal või nähakse rahvusvahelisel tasandil filmis karmimat Venemaa olustiku kriitikat?
Ivan Tverdovski: Ajakirjanduse reageering on muidugi erinev. Meie peame väga tähtsaks…
-
Vanameister Roman Polanski uudisteos „Veenus karusnahas” on nagu minimalismi õppefilm. Kaks näitlejat, üks võttekoht, sündmustik toimumas reaalajas. Ka lähtepunkt on lihtne: üks pealetükkiv poole kohaga „näitlejanna” ilmub pärast tööpäeva teatrisaali ja nõuab lavastajalt, et too teda uue tüki peaosas katsetaks. Lavastaja tõrgub, ent naise kangekaelsus sunnib meest lõpuks murduma ning, asudes ise vastu mängima, mässib ta ennast järjest rohkem sisse näidendi allhoovustesse ja lavapartneri salapärasse. Kõlab…
-
Jacques Demy 1964. aastal valminud „Cherbourgi vihmavarjud” on ilmselt sümboolseim valik Tartu armastusfilmide festivalile „TaRTUff”. Ühelt poolt sellepärast, et tegemist on armastusfilmide kullafondi kuuluva linatööga, teisalt seetõttu, et ka Raekoja platsi purskkaevu ilmestav skulptuur „Suudlevad tudengid” (Mati Karmin ja Tiit Trummal, 1998) kannab samasugust ajastuülest, võib-olla isegi naiivselt mõjuvat sõnumit, usku igikestvasse suhtesse nagu Genevieve ja Guy oma Cherbourgi armuloo alguses. Tõsi, „Suudlevad tudengid” on hoopis…
-
Ma ei arva siiski, et see kattuv arvamus näitab, et minu kunstiteose hindamise peamine kriteerium on kuidagi massidelegi oluline, ent „Alasti halastus” Etioopiast pärit (väidetavalt!) aidsi surevate vanemate maimukeste lapsendamisest hilises keskeas taani paari poolt on üldinimlik (pakkudes äratundmist), ühtlasi äärmuslik (näidates, et teistel on veel hullem) perekonnasaaga, mis pakendatud ladusasse ajakirjanduslikku vormi.
Viha, mida see film minus tekitas, on eelkõige suunatud süsteemi pihta, kus lapsendamisagentuurid teenivad…
-
Baltasar Kormákur on teinud filmi töötust, kes armub Hispaania lesbisse, väikelinna korruptsioonist, salakaubavedajatest, salaagentidest ja kopsudoonori otsingutest. Tundub aga, et viimasel ajal on ta endale leidnud uue huvivalla, nimelt ellujäämislood. Kormákur on juba lõpetamas oma järgmist filmiprojekti „Everest”, mis räägib 1996. aasta Everesti katastroofist (2015. aastal valmima planeeritud filmis mängivad peaosi Keira Knightley, Jake Gyllenhaal ja Robin Wright – toim), aga enne seda on kinokülastajatel võimalik…
-
Olgu näideteks Joss Whedon, kes läks pärast kultuslikke telesarju „Buffy” („Buffy the Vampire Slayer, 1997–2003) ja „Jaanimardikas” („Firefly”, 2002–2003) Marveli üli-mega-super-suvefilmi „Tasujad” („The Avengers”, 2012) režissööriks; Shakespeare’i lavastajana tuntud Kenneth Branagh, kes sai ohjad oma kätte sama stuudio koomiksifilmi „Thor” (2011) ekraniseeringul; või tänavusuvise koletisfilmi „Godzilla” autor Gareth Edwards, kes enne seda, kui talle iidse dinosauruse elluäratamiseks 160 miljonit dollarit anti, oli teinud ainult oma magamistoa…
-
„Miles Davis” on teataval määral müütiline suurus, sõltumata sellest, kas tema trompeti hääl sinu kõrvus kajab või mitte.
Hasso Krull
Hüvasti ja tere taas, nagu ikka.
Roger Zelazny
1.
Jim Jarmusch on alati oma filmides asju jälginud “teise” vaatepunktist. Talle meeldib end asetatada erinevuste ja vastuolude kohtumispaika, piiride vahele, andes nõnda mõista, et tegelikult on siin ilmas kogu see krempel omavahel väikestviisi seotud. Me ise olemegi tegelikult see “teine” ning see…
-
„Maidan” ei ole selline dokfilm, mis hõlmab intervjuusid rääkivate peadega ja arhiivimaterjale. Selle asemel et heita valgust protestide tagamaadele, mis algasid pärast venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši kohalt lahkumist, kui ta keeldus alla kirjutamast koostöölepingule Euroopa Liiduga, võetakse siin filmis üles revolutsiooni elektriliselt laetud rütm: kombatavad meeleolumuutused siis, kui inimeste ühisest energiast saab aktiivne ja jõuline vastuhakk, ja siis, kui riik sellele vastab. Poleks paremat inimest sellise…
