-
Aeg-ajalt kuuldub hääli, et miks Breiviku koletust teost ikka juttu teha, see võib ärgitada teisigi võikaid ja edevaid tüüpe massimõrvarit järgima. Minu meelest on selline suhtumine vale. Kristlus võitis seetõttu, et roomlased keelasid selle (algul) ära, bolševism seetõttu, et tsaaririik surus kõik oma vastased põranda alla. Paralleelid pole siinkohal kaugeltki ülearu suured: kavatses ju Breivikki puhastada terve Euroopa talle ebameeldivast ideoloogiast, inimestest, kellel on teistsugune väljanägemine…
-
Igal rahval on teemad, millest parema meelega mööda vaadatakse. Sakslastele on Hitleri aeg ja sellele järgnenud krahh nii kuradi valus teema, et nad ei saa sellega tänapäevani elada. Eks ole muidugi ka põhjust. Saksa kirjanik W. G. Sebald on sissejuhatuses oma äsja ka eesti keeles ilmunud raamatule „Õhusõda ja kirjandus” kirjutanud: „Hoolimata pingutustest niinimetatud „minevikust jagusaamiseks” paistab mulle, nagu oleksime meie, sakslased, praegu silmatorkavalt ajaloopime ja…
-
Vanaindia sanskritikeelne eepos „Mahābhārata” on üks maailma mahukamaid luuleteoseid: maht on ligi 106000 paarisvärssi, värsivormi, milles see on kirja pandud, nimetatakse shloka’ks. (Iga shloka koosneb kahest 16silbilisest poolvärsist, s.t kokku 32 silbist.) „Mahābhārata” koosneb 18 raamatust, lisaks kuulub eepose juurde ka „Harivamša”, mis jutustab jumal Vishnu avataara Krishna elu põlvenemisloo. Arvatakse, et „Mahābhārata” kujunes ühtseks tervikuks ajavahemikul 400 eKr – 400 pKr, tänapäeval tuntakse eepose teksti…
-
Raamatust filmini
Heyerdahli rohketest uurimisretkedest on uues filmis igati loogiliselt vaatluse all tema esimene suur Kon-Tiki läbimurde-ekspeditsioon. Selle käigus purjetas kuueliikmeline meeskond eesotsas Thor Heyerdahliga balsapuust parvega Peruu rannikult Polüneesiasse, läbides teekonnal ligikaudu 8000 km, seega sama palju kui Islandilt Egiptusse või San Franciscosse. Heyerdahli raamat tollest ekspeditsioonist on ilmunud ka eesti keeles (viimati kirjastuselt Tänapäev 2004. aastal), ent kordan siinkohal peamist: Heyerdahl oli arvamusel, et…
-
Austria filmilooja Ulrich Seidli „Paradiisi” triloogia on pälvinud laialdast tähelepanu ning leidnud palju kajastust ka Eesti meedias. Tundub, et need kolm filmi on millegagi naelapea pihta tabanud, kutsunud esile rohkem emotsioone kui enamik teisi Euroopa sotsiaalkriitilisi või muul viisil probleemse teema tõstatanud filme.
Filmide teemad ehk neokolonialistlik prostitutsioonisuhe, kristlik usuhullus mõõduka islami kõrval ja üha tüsenevate noorte eurooplaste kasvuraskused pole küll täiesti ennenägematud (mis üldse enam oleks?),…
-
Ungari keeleteadlane Pál Hunfalvy kirjutas 1871. aastal ülevaate oma käigust paar aastat varem peetud laulupeole. Raamat ilmus pealkirja all „Reis Läänemere provintsides“ (eesti keeles 2007). Eestlaste usuelu kohta kirjutab ta: „Eesti rahva usklikkus ei avaldu niisiis mitte ainult selles, et ta käib hoolsasti jumalateenistustel ja kuulab hardasti jutlusi, vaid ka ilmunud raamatute headuses ja rahva üleüldises õpihimus, mille rahuldamiseks tuuakse sageli suuri ohvreid.”
Oma väite kinnituseks toob…
-
AARE ERMEL
23. VIII 1957 – 13. VIII 2013
Teisipäeval lahkus taevaste kinosaalidesse filmipublitsist ja -biograaf, väsimatu ajakirjanduses filmikunsti tutvustaja Aare Ermel. Tema tugevamaid külgi oli faktitruudus ja -armastus. Kui mõne filmi asjus oli vaja täpsustada mõnd fakti või saada teada, kust kohast võiks filmi vaatamiseks hankida, tõttasid kõik Ermeli juurde.
Aare Ermel oli mullu detsembris avatud Eesti Filmi Andmebaasi (www.efis.ee) üks tähtsamaid toimetajaid, uurijaid ning infotöötlejaid.…
-
Alžeeria päritolu näitlejatest on usutavasti tuntuim Pariisis alžeerlase ja sakslanna tütrena sündinud Isabella Adjani (s 1955, „Camille Claudel”, „Kuninganna Margot”), keda on ainsana tunnustatud nelja parima naisnäitleja Césariga. Alžiiris sündinud näitlejatest meenuvad eeskätt Daniel Auteuil (s 1950, „Kuninganna Margot”, „Tüdruk sillal”, „Varjatud”), Françoise Fabian (s 1933, „Minu öö Maudi juures”, „Madame Claude”) ja Marlène Jobert (s 1940, „Kordusabielu”). Alžiiris sündinud prantsuse kineastidest on nimekamad Mehdi Charef…
-
„Väärtfilm” on teadagi tühikeelend, mil selget tähendust napib. Paljudele on see sõna hoiatusmärk, pretensioonika, püüdlikult diibi, depressiivse, ränkraske kunstipunnitamise sünonüüm. Jim Jarmuschi looming aga ei kuulu sugugi mitte seda sorti väärtfilmi kilda, kuigi tema loodu väärtuses ei kahtle vist küll keegi, kes neid vähegi näinud. Ja säärast publikut meil jagub, kuivõrd Jarmusch on üks väheseid ameerika sõltumatu kino suurkujusid, kes on siinmail püsivalt mitte ainult festivalidele…
-
Tegemist on ülesehituselt üpris lihtsa intervjuufilmiga, mille vahele on pikitud postkaardipeisaaže Šveitsi lumistest mägedest. Majesteetlik eksterjöör on vastandatud luksusliku interjööriga, elava tulega kaminaruum, kus usutlus toimub. Kas kõrgeim suverään laskis end mõjutada pildisärast? Usutlejaks on filmi autor, Laurent Bouzereau, Polanski kauaaegne sõber. Kindlasti kuulsus, vähemalt kuulsuse sõber. Ei tea, kas sõber on just kõige parem küsimuste esitaja . . . . Ehk langetas rahvas otsuse kustumatust janust olla kuulsuste…
