-
„Õlimäe õied” on õieti väga sümbolistlik ja mitmetähenduslik pealkiri. See võib tähendada näiteks Kristuse laubalt langenud higipiisku, kui ta palvetas Ketsemanis enne oma ristisurma minekut. Filmis paneb režissöör meid aga ninapidi ema Ksenja herbaariumi õitesse, mida too kuivatab ka selleks, et kaunistada nendega postkaarte. Pealkirja alliteratsioon mõjub aga nii jõuliselt õrnalt, et küllap püüab pöörata vaataja tähelepanu ühe kloostrielaniku vaimulikele rõõmudele. Sellele, mis on talle tähtsamad…
-
Seda Balti raudtee Paldiski-Peterburi haru pidi saabuti ja lahkuti. Minu emaema vanemad liikusid sama haru pidi Narva kaudu Vrudasse ja seejärel, kaotanud revolutsioonijärgse rahareformiga Venemaal oma säästud, liikusid tagasi Eestisse, et rajada ajutiselt kodu Narva-Jõesuus ja seejärel Raasikul. 1949. aastal seisid Raasiku jaamas mitu päeva loomavagunid küüditamisele määratud inimestega. 1980. aastatel külvasid alevikus õudu nõukogude lõunapoolsetest avarustest saabunud ning raudteele teist sõidusuunda rajanud tööpataljoni ajateenijad.
„Eesti lugude”…
-
Antarktika vangid
Filmi lugu viib 1982. aastasse, mil lennutatakse Antarktikas asuvasse Vostoki jaama grupp teadlasi, mäemehi ja meedikuid. Uurimisjaama töö sujub plaanipäraselt, kuni ühel aprillikuu hommikul, polaaröö hakul, puhkeb elektrijaamas tulekahju. Diiselkütuse varud paiknevad mõne meetri kaugusel tulekahjust. Katastroof näib vältimatu, kuid ühel hetkel muudab tuul suunda ning tuleroaks saamisest pääsenud kütusevarud kingivad elu kahekümnele ekspeditsioonist osavõtnule. Talvitumine tuleb ränk. Kütust ja toitu ju jätkub, ent inimestel…
-
„Müürililleks olemise iseärasused” pole meie kandis varem suurel ekraanil linastunud. Siin võiks kuulsamatest staaridest ära märkida näiteks Emma Watsoni, kes mängib Logan Lermani peategelase Charlie’ kehastatud armuobjekti Sami. Samanimelisel romaanil põhinev film räägib kohanemisraskustest koolis, sõprade leidmisest ning soovist olla armastatud ja armastada. Charlie ihaleb küll üht ägedat plikat, kuid satub kogemata hoopis teise tšikiga käima, sest ei julge talle õigel ajal öelda, kuidas asjalood tegelikult…
-
Filmis küsitakse, kui kaua on olnud koos puu ja rist, ning vaataja näeb tänapäeval peamiselt Kagu-Eesti hingepuid, millesse lõigatud ristikujutis. Käidi nii kirikus kui puu juures. See tõdemus tuletab meelde, et välismaalased on nii vanemas kirjasõnas kui ka tihti tänapäeval imestanud, et eestlased oma lahkunud metsa matavad. Ülemöödunud sajandi Rapla õpetaja Carl Eduard Malm kurdab oma väikeses raamatus „Rapla kirik Harjumaal” (1868), et uus, väljale rajatud…
-
„Kuristik rukkis” on eelmise sajandi USA kirjanduses nii oluline teos, et see vilksatab läbi mõnest teisestki Ameerika filmist. Näiteks filmis „Vandenõuteooria” kogub paranoiline peategelane Jerry Fletcher (Mel Gibson) „Kuristiku rukkis” köiteid, ise raamatut kunagi lugemata.
Eelmisel sügisel tähistas Briti muusikaleht NME oma 60. tegevusaastat. Sel puhul valiti ka selle ajaperioodi kõige suuremad muusikalised aastapäevad. Hääletajaid kogunes üle 160 000, võitjaks hääletati John Lennon Liam Gallagheri ja David…
-
Režissöör von Trotta on teinud filmi väga kindla käega ja paistab küll, et ta on oma kangelanna mõtted kenasti läbi kaalunud. Ühele kindlale mõtlemisküsimusele keskendudes õnnestub von Trottal kujutada filosoofilist mõtlemisprotsessi ka laiemalt – ja ikka kõrvuti Arendti elulooga. Martin Heideggerist, kelle õpilane Arendt oli ja kellega Arendtit sidus sügavamgi kiindumus kui ühine kirg mõtlemise vastu, ei saa siin filmis muidugi samuti üle ega ümber. Filmis…
-
Veidi lähiajaloost
Kogu nõukogude aja oli Tallinnfilm kompleksstuudio, mis tegi filmid valmis algusest lõpuni. 1991. aastal, kui Eestis taastati iseseisvus, tuli stuudio tootmis- ja loomeprotsessi väga oluline ja küllaltki kiire muutus. Eriti paistis see muutus silma kroonika- ja dokumentaalfilmide osakonnas, samuti puudutas väga teravalt mängufilmi. Asi polnud mitte üksnes kardinaalses ideoloogia muutumises, vaid ka filmide rahastamises.
Aprillis 1992 reorganiseeriti Tallinnfilm riiklikuks aktsiaseltsiks ja seoses riikliku finantseerimise lõpetamisega alustati…
-
Igatahes, kui see tõesti oli nii, sobitub see hästi Cianfrance’i arusaamaga kinematograafiast. Nimelt on ta tuntud kui linastuse suurele realismile rõhuv lavastaja, kellele pole oluline mitte niivõrd stsenaarium ja verbaalne esitus kui näitleja suutlikkus oma tegelaskujuga toimuvat ise läbi elada. Nõnda ei ole stsenaariumisse kirjutatud ei pisaraid ega muid emotsionaalseid markereid – kõik see peab tekkima loomulikult, kui üldse. Antud juhul järgib realismitaotlust näiteks fakt, et…
-
Mõned mesilaste vähenemise põhjused
Markus Imhoofi filmi „Rohkem kui mesi” aluseks on fakt, et suhteliselt segastel asjaoludel on maailmas viimastel aastatel mesilaste arvukus järsult vähenenud. Õigemini on need asjaolud küll üsna selged, aga alati ei ole võimalik kindlaks teha, millisel moel täpselt üks või teine mesilasi mõjutab. Asjaolude kui selliste osas tsiteerin siinkohal Austraalia mesilasuuringute magistrandi Kristiina Taburi ja putukauurija Ants-Johannes Martini artiklit „Vaikiv sumin ehk Mure…
