-
Tšiili uus kino
1960. aastail hakkas omamaise filmikunsti maine kiiresti kasvama. Santiago ülikooli juures alustas 1957. aastal tööd eksperimentaalse filmi keskus, Tšiili katoliiklikus ülikoolis loodi filmiinstituut. 1967. aastal peeti Viña del Maris (linn Tšiilis Valparaiso piirkonnas) esimest korda Ladina-Ameerika uue filmi festivali (Festival del Nuevo Cine Latinoamericano). Kohe seejärel valmisid esimesed tähtteosed: Raúl Ruizi „Kolm kurba tiigrit” (1968, pälvis Kuldleopardi Locarnos), Aldo Francia „Valparaiso, mu arm” (1969)…
-
Valu möödub, ilu jääb
Ei ole just sage juhtum, kui biograafilises filmis on põimitud mitmeid temaatilisi liine nõnda, et kõik mõjub kokku ühtse sünergilise tervikuna,. Režissöör Bourdos on saanud sellega edukalt hakkama: filmis kõneldakse kunstifilosoofiast, sõjast ja inimsuhetest, aga ka üldistest inimsuslikest küsimustest. Kuna filmi dialoog on kasin ning palju antakse edasi väikeste vihjete, ilmemuutuste ja meeleseisundite vahendusel, on tekst hoolikalt läbi mõeldud. Lühikestes fraasides on Bourdos…
-
Kriitiline realism koputab vaataja südamele
Samamoodi nagu näiteks vendade Dardenne’ide „Poiss jalgrattaga” või Sally Potteri „Ginger ja Rosa” demonstreerib „Murtud” seda, kuidas lapsed jäävad valusalt täiskasvanute suhete virvarri hammasrataste vahele, kuna üle oma nina last märgata võib osutuda tohutult raskeks. Kõik justkui annavad oma parima, aga välja tuleb nagu alati. Mineviku taaga tõttu oma tütarde puuduste suhtes pime härra Oswald süüdistab nende hädades teisi ja lahendab olukorra…
-
Temüdžini järeltulijate saaga
„Kummiga vanker, mille ette oli rakendatud kaks härga, liikus aeglaselt mööda steppi. Vankri järel kõmpis saduldatud hobune.” Nende sõnadega algas burjaadi kirjaniku Issai Kalašnikovi kaheosaline bestseller „Julm sajand” (eesti keeles 1983), lugu reetmisest, kättemaksust ja piiritust võimujanust. Oma rahva seas ebajumalaks tõusnud harimatu mees külvas ülejäänud kontinendil õudu ja vihkamist, tema julmusest räägitakse tänini verdtarretavaid hirmulugusid. Mongolite legendaarne väepealik ja suurkhaan Temüdžin suutis saatuse…
-
Ka „360” stsenarist Peter Morgan on väga kogenud ja suurepäraseid filmistsenaariume kirjutanud („Šotimaa viimane kuningas”, „Kuninganna”, „ Teine Boleyni tüdruk”, „Nixon/Frost” ).
Filmis „360” püütakse fragmentidega näidata, kuidas sarnased ihad, püüdlused ja probleemid saadavad inimesi üle kogu maailma ja nad satuvad kokku, räägivad, seksivad, muretsevad, rõõmustavad, eksivad. Slovaki tüdruk hakkab prostituudiks, vahendaja pildistab teda interneti jaoks, siis kohtub tüdruk juba eduka Londoni ärimehega, kes Viinis tegutseb, mees…
-
Kadri Kõusaare filmist jäävad meelde mõned stseenid, mõned kaadrid. Need on efektsed ja intensiivsed, kuid tegelaskujude pealispindne esitamine, nende motiveerimatus, tuimus ja juhuslikkus jätavad kogu loo logisema. Siit võiks välja noppida paar lühifilmi, kuid täispika mängufilmina „Kohtumõistja” ei tööta. Kõusaar kohtus päriselus päris elus inimesega, kellel olid eluvõõra inimese utoopilised mõtted, tundetu küündimatu nägemus „paremast maailmast”, kus kõik on ilusad ja targad, terved ja noored, kus…
-
Ameerika-kesksus kumab vastu juba „Tõotatud maa” religioosse alatooniga pealkirjast. Mindi ju omal ajal (ja võib-olla minnakse tänaseni) Ameerikasse otsima uut algust, uut puhast ja püha maailma, kus saab valitsema panna kõigi suhtes õiglased ja moraalsed põhimõtted.
Tegelik tulemus on muidugi palju problemaatilisem, kuni olukorrani, kus just maad ei suuda paljud inimesed endale lubada: tõotatud maa kuulub valdavalt suurkorporatsioonidele ja selle osa, mis neile veel ei kuulu, on…
-
Filmi „Punased juuksed ja must kohv” autor Milena Bochet on uurinud Slovakkias Hermanovce linna piiril elava roma kogukonna uskumusi. Film näitab, et tagasipöörduvad surnute hinged on osa inimeste elust. Lisaks tuleb nende jutust välja ka hoopis maisemaid teemasid nagu roma naiste sundsteriliseerimine. Nähtaval kohal on igapäevane elu lagunenud ülerahvastatud sarades, seega on vanade uskumuste kõrval sama reaalsed ka kõikehõlmav vaesus ning tervise- ja haridusprobleemid.
„Õnne keel” on…
-
Kui palju aega, vaeva ja kannatlikkust on vaja, et tabada õigel hetkel puuõõnsusest välja vupsava haruldase lendorava nuhutav-võnklev ninaots ja vurrukarvad või rondil peesitava vaskussi äkitselt avanevad silmalaud. Peaaegu liikumatuid sammaldunud puid, tasaseid veesilmi ja rabalaukaid on veelgi keerulisem vaatajale põnevaks ja silmadega söödavaks teha. Üks Marani tugevus seisnebki selles, et pärast ekraanil nähtut tahab vaataja ise loodusesse oma silmaga vaatama minna. Ka rahulik, kohati pea…
-
Kassiga on ses mõttes lihtsam, et ta ei räägi, inimesega on veidi keerulisem. Natsi Saksamaal ei läinud juutide koonduslaagrisse ja gaasikambrisse ajamine algul sugugi liiga libedalt. Probleem on ju ilmne: enne oli juut nagu inimene ikka, aga nüüd äkki . . . . Juhid ka lohutasid rahvast, tõdedes, et see võib olla pisut raske ja ebamugav, kui nüüd ühtäkki juudist sõber või naabrimees üles anda, aga midagi ei ole…
