-
16 aasta vältel, mil minul on olnud õnne jälgida Cannes’i filmifestivalil ja -turul toimuvat, on Eesti filminduses palju muutunud ning kuidas see muutuste rida võikski paremini välja paista kui suure filmimaailma värvikal ja jõulisel foonil. Cannes’i festival ja turg on selle ajaga muutunud vähem. Need muudatused oleks omaette jutt, mis laiemale ringile vahest huvi ei pakugi. 2001. aastast saadik on Eesti film olnud jätkuvalt esindatud Cannes’i…
-
Béla Tarr avab filmikooli
Madjarite prominentseim eepik Béla Tarr (sünd 1955) on üks omanäolisemaid ungari kineaste, kes on loonud kümmekond pikka filmi. Pärast televisiooni tellimusel lavastatud novaatorlikku „Macbethi” (1982) on ikka ja jälle põhjust temast rääkida. Mehe hea renomee põhineb suurfilmidel „Häving” (1988), „Saatanatango” (1994) ja „Werckmeisteri harmooniad” (2000). Ning loomulikult ei sobi unustada Tarri luigelauluna reklaamitud „dokumentalset” draamat „Torino hobune” (2011). Mitmed aastad filmirežiid tudeerinud Béla…
-
Kõik need mainitud filmid võtab omal moel kokku seitsmest lühifilmist koosnev „Kõik nähtamatud lapsed”. Režissöörideks on tuntud nimed: Mehdi Charef, Emir Kusturica, Spike Lee, Kátia Lund, Jordan ja Ridley Scott, Stefano Veneruso ja John Woo. Selles filmikimbus on lapssõdalased, koloonia (mis päästab vargusele sundivate vanemate eest), aidsi surev tüdruk, tänavalapsed suures linnas, täiskasvanud sõjafotograaf (kes kannatab paanikahoogude all ja kujutleb end seetõttu aeg-ajalt lapseks), veel pisivargad…
-
Edgar Allan Poe eluloo põhiline luustik on paigas, kuupäevad, kohad ja nimed enamasti teada. Kuid liha, mis seda elulooskeletti ümbritseb, on liialt mitmekihiline, et täpselt aru saada, mis tõsi, mis müstifikatsioon. Kas oli ta kuri geenius, alkohoolik ja narkomaan, kes tahtis vaid šokeerida korralikke kaaskodanikke? Kas oli ta see, kes kasutas oma seksapiili süüta tütarlaste hullutamiseks ning kelle hinge kurat põrgusse viis? Või oli ta õrn…
-
Meelelahutustööstus vaevleb mitme ahne leivaisa käes, üks nendest on tootepaigutus. Millist mahlajooki seriaali/filmi/bändi kangelane joob, millise autoga ta sõidab, millise küpsisepaki poest kaasa võtab? See kõik on määrava tähtsusega ning on selge, et siin pole midagi juhuslikku. Spurlock teeb filmi tootepaigutusest, kus süžee ongi niisama lihtne: režissöör otsib sponsoreid ja paigutab siis leitud sponsorite tooted oma filmi, vastavalt kokkuleppele. Kogu filmi eelarve kujuneb selle tegemisel, ehk…
-
„Armastus” ja „Jaht”
Kui 13 võistlusfilmi 22st vaadatud, on välja sõõrutunud viis-kuus paremat. Milline film saab Kuldse Palmioksa, on veel vara arvata, aga muid preemiakandidaate võib juba oletada küll. Kaalukamad filmid on olnud prantslase Jacques Audiard’i „Rooste & luu”, austerlase Michael Haneke „Armastus”, taanlase Thomas Vinterbergi „Jaht” ja briti Ken Loachi „Inglite osa”. Korealase Hong Sang-soo „Teisel maal”, Abbas Kiarostami „Nagu oleksid armunud” ja Alair Resnais’ „Te…
-
Kui Euroopa autorifilm hingitseb festivalidel Hollywoodi konveiertoodangu kõrval marginaalse kultuurinähtusena, on animel kui filmikeelel oma kättevõidetud koht. On juba terved põlvkonnad inimesi, kes anime-esteetikaga üles kasvanud, sellega harjunud ja kes vaatavad iga päev selliseid filme. Jaapanlased on näidanud, et filmituru tarbijat saab kasvatada ka hoopis teistsuguste esteetiliste kategooriate najal, kui seda teeb Hollywood. Ja see teadmine on julgustav. Seega on põhimõtteliselt võimalik kunagi ka meil siin…
-
Hongkongi filmide arengulugu on tihedalt seotud Hiina kultuuriruumiga. Esimesed lühifilmid valmisid juba aastal 1909. Hongkongis on kõik mujalt pärit. Valdav osa seal elavast seitsmest miljonist on saabunud pagulastena Mandri-Hiinast või ärimeheks kaugelt Inglismaalt. Ometigi peavad nad piirkonda maailma parimaks elupaigaks. Nende pagulaste järeltulijad, kes on teinud Hongkongi filmi läänemaailmas tuntuks, on muutnud endise kroonikoloonia filmikunsti innovaatiliseks keskuseks.
Hongkong, maailma tõenäoliselt kõige filmifännilikum linn, on hakanud viimastel aastatel…
-
Portree- ning ajaloo- ja poliitikafilm
Portreefilmi „Armud jäänud, armud tulnud” režissöör ja peaprodutsent Tõnu Virve ning stsenaristid Sirje Vihma-Normet ja Vahur Linnuste ise on selle kari ületamiseks haakinud Linnuste eluloo meie lähiajalooga. Nõnda annab juba Linnuste eluloost rääkivad filmipeatükidki pealkirjastada: 21. juuni ja sellega seotu, küüditamine, metsavendlus, põgenemine 1944. aastal Rootsi jne.
See on mõneti riskantne tee, õigustatud vaid portreteeritava tõelise pühendumuse puhul. Siis, kui inimesel nagu oma…
-
Vahur Linnuste mõjub „Jäänud armudes, tulnud armudes” soliidse vanahärrast intellektuaalina, kes räägib rahulikus, selges ja korrektses eesti keeles oma elulugu, alates lapse- ja poisipõlvest Eestis, kokkupuudetest Leo Talgre vastupanugrupiga, pagulusest Rootsis, edasiõpingutest Strasbourg’i Vaba Euroopa Kolledžis ning loomulikult elust ja tegevusest Pariisis, kus ta lõi infolehe Bulletin d’Estonie-Presse Balte. Pärast Stockholmi ülikooli, Strasbourg’i doktorantuuri ja Pariisi poliitikateaduste instituudi lõpetamist õpetas Linnuste oma 30 aastat Pariisi III…
