-
Sotsiaalne koherents
Kuid selles Trieri väljapoole igasugust poliitilist sündsust ja kommete piire jäävas lauses võib ka filmi Justine’i (Kirsten Dunst) ära tunda, kes ei suutnud pulmade rituaalistikust kinni pidada. Justine olevatki Trieri intervjuu järgi Trier ise, kes ei suutvat rituaale ja pidusid nautida, need jäävat pinnapealseks ja tühiseks. Justine ei suuda end pulmade kui normatiivsusega ravida, mis ju olevat tema eesmärgiks, ja pulmapidu on arusaadavalt ülim rituaal.…
-
II
„Melanhoolia” petegelased on kaks natuurilt vastandlikku õde Justine ja Claire ning film ongi nende järgi jaotatud kaheks osaks: „Justine” ja „Claire”. „Melanhooliat” määratleb ja hoiab koos aga hoopis vääramatu totaalse katastroofi eelaimus, hirmsa force majeure’i tajumine murtakse ja jagatakse filmi osades lihtsalt kahe erineva intiimse (naiseliku) spektri kaudu ning pööratakse peegelsuhtesse. „Melanhoolia” algab visuaalselt lummava kastroofikirjeldusega: Wagneri „Tristani ja Isolde” taustal põimuvad pildis ja meeleoludes üleloomulik,…
-
Sel juhul jääb nuriseda ainult selle üle, et mängule on asjatult külge poogitud mingi patriootlik vorm: sini-mustvalged nupud, küsimused, millisest imekaunist Eesti paigast üks või teine mängija pärineb, ajastatus taasiseseisvuse 20. aastapäevaga. Nii tekitatakse mulje, nagu oleks ka Eesti riik ebaõiglusele juhusel ja anarhial põhinev institutsioon. Loterii jäägu ikka loteriiks, ilma tarbetu patriotismita. Isegi nõukogude ajal polnud mingit „kommunistlikku lotot”, vaid Spordiloto. Oleks saate nimi „Lahe…
-
Üxkülli juhtum on niisiis juba ammu midagi palju enamat kui üks hiliskeskaegse Tallinna kohtuasi. Kuid võtkem siiski korraks ette tagasikäik. Püüdkem riisuda Üxkülli loolt sellele ladestunud tähendused ja käsitlegem seda kui oma aja intsidenti, millesse ei olnud segatud mitte sümbolfiguurid meie ajaloomälust, vaid lihast ja luust inimesed, kellele see kõik lõppes hukkumisega. Kui palju (või kui vähe) me teame sellest kuritööst ja karistusest? Küsigem nagu kohtusaalis…
-
Vormiuuenduslik eksperiment
Raske on eesti filmiloost leida midagi analoogilist „Tallinna kiludega”. Ühest tahust see nagu polegi film, teisest tundukse vormiuuenduslik eksperiment, kolmandast mõjub justkui parajalt süüdimatu pullitegemine ja neljandast paistab nagu professionaalne haltuura. Öeldakse, et mitu kokka rikuvad supi. Jaak Kilmi ja Kiur Aarma on varem õnnestunult teinud mitmed n-ö sünteetilised, mänguliselt dokumentaalsed, lavastuslike elementidega filmid ning kahtlemata on nad eesti dokumentaalfilmi uuendajad. „Tallinna kiludes” aga täidavad Aarma-Kilmi…
-
Laure (Zoé Héran) tutvub õues Lisaga (Jeanne Disson) ja ütleb tollele pikemalt mõtlemata, et ta nimi on Michaël. Hiljem selgub, et ta on ka varasemates kohtades poissi mänginud, ta kannab lohvakaid poisteriideid ja turris soengut ning näeb üsna poisi moodi välja. Laurel on kuueaastane õde ja armastavad, kuid veidi eemalolevad vanemad: ema peab palju magama ja voodis lebama, isa on palju tööl.
Õed veedavad palju aega omavahel.…
-
Pärast sedavõrd meeliülendavat episoodi satub Eddie kokku oma koolivennaga, endise narkodiileriga, kes pakub talle proovida uut eksperimentaalset ainet, no muidugi legaalset ja puha. Aine mõjul kasvab Eddie’ kontsentratsioonivõime hüppeliselt, ta on võimeline sajaprotsendiliselt kasutama oma mälu (tavaliselt suudab inimene oma mälust kasutada ainult väga väikest osa) ja ka töötlema seal sisalduvat teavet kiiresti, operatiivselt ning asjakohaselt. Inimmõistus tõuseb esile ja nõutakse välja informatsiooni talletamise ja töötlemise…
-
Linaloo aluseks on kunagise Poola armee ohvitseri Sławomir Rawiczi romaan, kus ta minategelasena kirjeldab oma õnnelikku põgenemist Nõukogude vangilaagrist. Üsna kärmelt tuli välja, et leitnant Rawicz langes küll pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni 1939. aastal vangi ja saadeti Siberisse, aga 1942. aastal lasti ta vabaks, et ta astuks liitlaste poolel tegutsevasse Poola sõjaväkke. Mees oskas hoiduda Venemaal loodud punase Poola üksustest ja pääses üle Kaspia mere…
-
Raamatukuhjad Tarkovski teemal
Andrei Tarkovski enda ja tema teoste kohta on kokku kirjutatud terve raamatukogu ja kirjanduse hulk aina kasvab ja kasvab ning seda eesti keeleski. Viimati anti meil välja kolmkeelne (eesti, inglise, vene) raamat „Stalkeri jälgedes” rohkete fotode ja kassetiga, sellelt võib kuulata-vaadata Erkki-Sven ja Lauri-Dag Tüüri elektroonilisi vitraaže, samuti Hype Williamsi ja Taavi Tulevi teispoolsusemuusikat. Palju muudki. Tähendab, oleme tugevasti liitunud
Tarkovski- ja Stalkeri-maailmaga. Meil on…
-
Dokumentaali ja mängufilmi segu
1999. aastal valminud film pole päriselt ei mängu- ega ka dokumentaalfilm: osatäitjad Vivian, Tanja ja Lisa on ka tegelikus elus modellid, kes Seidli linateoses omakorda modellideks kehastuvad, kuid mitte iseendaks. Žanrimääratlused režissööri ennast väga ei huvita ega takista, ta on ise intervjuudes korduvalt rõhutanud, et kõigis tema filmides on nii dokumentaalkui ka fiktsioonitasand.
„Modellide” valmimise aegu Tagespiegelile antud usutluses esines Seidl muu hulgas avaldusega,…
