-
Pronksmees pole linnapildist kuhugi kadunud, ta on nüüd auväärsemas kohas. Dostojevskile avati monument, vene kultuurikeskuse kõrval. Viimane on uuenenud, sinna käivad ka eestlased. Äsja otsustati vene muuseumile hoone anda. Nüüd tuleb see korda teha. Ei ole linnast kadunud vene teater. Huvi selle vastu võiks elavam olla. Põhja-Tallinnas on hoone erinevate rahvaste kultuurihuvi arendamiseks. Kadrioru lossis on muuseum, Peetri maja sealsamas lähedal. Rahvusooperi ballett tugineb suuresti eestivenelaste…
-
Ebatüüpiline Neil Jordan
Esmapilgul võiks arvata, et „Undiin” on Neil Jordani kohta üsna tavatu lugu. Kui kõrvutada „Undiini” näiteks tema filmidega nagu „Üks vapper naine” või „Lihunikupoiss” või ka Jordani läbimurdefilmiga „Nutumäng”, on see selles reas ootamatult helge ja ulmaline, siin pole ilmutatud suuremat huvi inimese varjupoole vastu, mis mängib olulist rolli eelnimetatud lugudes. Just helgust ja südamlikkust õhkub lihtsast ja siirast kalurist Syracuse’ist (Colin Farrell),…
-
Ka rüüpsijatel ja parajuslastel, kes kipuvad alkohoolikusse suhtuma pejoratiivse üleolekuga, tasuks alati meeles pidada, et alkohoolik pole mitte eelkõige joodik, vaid tegu on meditsiinilise mõistega. On alkohoolikuid, kes pole mitukümmend aastat tilkagi suu sisse võtnud, aga tunnistavad ennast täiesti siiralt alkohoolikuks, kuna on sügavalt teadlikud eneses varitsevast haigusest, mis võib väiksemagi rüüpe korral taas puhkeda. On lihtsalt inimesi, kes on sellise psühhofüüsilise konditsiooni ja eelneva eluviisiga,…
-
Peegeldused
Poliitik Toomase kõrval on teised „Rotilõksu” peategelased kriminaalidele võlgu rahahädas maakler, maakleri sõber, Venemaalt Eestisse sõitnud kirjanik, kes loodab siin kohtuda oma tütrega, ning naisfotograaf, kes vajab raha, et maksta haige isa operatsiooni eest. Kõik nad kohtuvad Toomase korraldatud suurejoonelisel häärberipeol. Järgmisel hommikul avastab peoperemees, et kodust on kadunud suur summa partei raha. Kahtlus langeb viimati lahkunud külalistele – eelnimetatud kolmikule. Toomas, kes on varem…
-
Vägivald ja kurjus
Vendade Coenite filmide kohta on korduvalt öeldud, et neis ühendub must huumor ja verdtarretav vägivald. Muidugi on vägivalla kujutamine uuemas filmikunstis lausa omaette teema. Huumori ja vägivaldsete olukordade sidumise tõttu saab Coenite hoiakut nimetada küüniliseks või nihilistlikuks. Veriseid situatsioone ja nende illustreerimist killurebimisega leiab omajagu ka „Tõelisest visadusest”. Kuid mulle on tihti tundunud, et küünilisuse mõiste mängutoomine võib nihestada Coenite loomingu mõtestamise fookust.…
-
Film areneb nõnda, et vaatajale jäetakse üsna vabad käed otsustamaks, kas keskealised Mees ja Naine kohtuvad esimest korda või on tegemist lahus elava abielupaariga, kel poeg. Samas tuleb märkida, et sõltuvalt tegelaste taustamääratlusest pöördub ka filmi ideeline rakurss. Kui eeldada, et Mees ja Naine on abielupaar, areneb film draamana, kus vastastikku otsitakse tõelust (suhete originaali). Kui eeldada, et Mees ja Naine kohtuvad esmakordselt, tõuseb filmis esile…
-
Darren Aronofsky uus film „Must luik” viib meid balletitantsijate karmi maailma, mis on täis pühendumust, rasket loomingulist tööd, hingematvat ilu ja halastamatut rivaliteeti. Noor baleriin Nina (Natalie Portman) valitakse järsku „Luikede järve” peaosatäitjaks. Selle otsuse taga on lavastaja (Vincent Cassel) ambitsioon seada Tšaikovski teos senisest sugestiivsemalt lavale ja ka noore tantsijanna fanaatiline töö iseenda ja oma kehaga. Mõnevõrra süngemat valgust toimuvale heidab eelmise priimabaleriini (Winona Ryder)…
-
Režissööri ajastutunnetuse kogemus ja vaist loovad teatud sundimatuse, manipuleerivad dialoogides vilunult rohkete lähimineviku allusioonidega (Armeenia maavärin, sundteenistus armees, bolševistlik teadusmeditsiin jm), analüüsivad inimese ümbrust ja tema silmapiiri, unustamise ja mäletamise suhet, kollektiivset intellekti – see on kogum, mis nõuab paindlikku osavust ja meistrikätt.
Võime vaadelda subjekti väljastpoolt, selle pindmist poolt pealtnägeva pilguga, aga sügavamale liikudes pole aga sugugi lihtne jõuda olemuse süvahoovusteni ja avastada seal pakitsevat rahutust,…
-
Lauri eelmise filmi „Ruudi” peategelaseks oli Ruudi ning tema kohta käib too kirjutamata reegel täpselt. Ruudi on just nõnda palju vallatu, nagu pühadusele lubatud.
Aga kuidas on lood Luciaga, Lauri uue filmi „Surnuaiavahi tütar” peategelasega? Ütleksin veel ette, neid väheseid filme, kus lapsed ei ole stereotüüpsed lapsed, on saatnud kas läbikukkumine või edu, tundub, et vahepealseid hinnanguid poleks nagu antudki. Surnuaiavahi tütar Lucia varastab, valetab, joob viina,…
-
Samas, kui hoolsamalt vaadata, ei olnud mainitud ainevalda piiravad filmid „Berlinale” eeskavas kuidagi ülekaalus, programm ei olnud hoopiski üldse sinnapoole kreenis, vaid ikka kenasti üliprofessionaalsete programmeerijate poolt tasakaalu timmitud. Siit nurgast ja . . . . need teised sõnad.
Kindlasti andis koraani lugenud rahvaste filmikunstile „Berlinale’l” tähelepanu juurde alles kavandatava filmi ideede eest pokri pistetud iraani lavastaja Jafar Panahi suur toetuskampaania ja tema loomingule pühendatud erivalik. See tee tegigi tähelepanelikuks,…
