-
Sellise või umbes sellise suhtumisega püüdsid kunstnikud vabaneda ideoloogilistest ettekirjutustest ja aja jooksul õnnestus see üha paremini. Oleks nõukogude võim edasi kestnud, oleks meil tekkinud tõeline kunst kunsti pärast paradiis, pealegi veel raskelt riigi rahaga kinni makstud. Partei pooltki vaadatuna olid asjad ornungis: las need veidrikud ja boheemlased esteeditsevad, peaasi et parteile kallale ei tule, see kõigutaks tšinovnikute sooje kohti.
Kunst tohib ka hoiatada
Vana karu tantsima ei…
-
Propuskid ja ümber nurga Pagarisse, päris-KGBsse. Täna, 2009. aastal, on see uks umbtihedalt suletud. Toona laseb staršina meid siit ükshaaval sisse. Tavaline käest ära lastud vene kroonumaja, kägisev eestiaegne lift vinnab meid 6. korrusele. Ütleme – tuppa number 647, õieti kaksiktuppa. Kõrvalkabinetti viivasse ukseavasse sätime raamaturiiuli, läbi selle piilub Peetri ja Arvo kolakas kaamera, sest see peab nähtamatu ja kuuldamatu olema. Tuba kaamera taga pimendatakse, seal…
-
Filmi peategelasteks on ajakirja Vogue Ameerika väljaande peatoimetaja Anna Wintour ja kunstiline toimetaja Grace Coddington. Loomulikult ka ajakirja septembrinumber. Moemaailmas on september justkui uue aasta algus, siis ilmuv Vogue’i number on mitu korda mahukam kui nii-öelda tavakuude ajakirjad. Vaevalt küll, et mõnel muul kuul selle tegijad asjasse palju lõdvema randmega suhtuvad, kuid kuna mahtu on rohkem, siis toob septembrinumber ka muret ja sekeldusi juurde. Vogue’i tegijad…
-
Kuna kaubanduskeskuse uus kino on suletud, seame sammud vanasse heasse Sõprusesse. Ning see, mida näha sai, vastas täiesti ootustele või kartustele. Film oli kuratlikult mõjus, peab möönma. Juba avakaadrite visuaalne ooper: lähiplaanid orgastilisest seksist vaheldumas jõulupostkaartlike peisaažidega lapsest, kes ronib vastu oma hukule, lööb vaatajad oimetuks. Aegluubis voogavad kaunilt komponeeritud mustvalged kaadrid, taustaks Bachi-laadne fuuga, naise tumenevad silmad orgasmihetkel, kehasse puurduv peenis – see on tema…
-
Poeet ei leia väljapääsu, kuid talle tuleb appi Vergiliuse vaim, kes juhib Dante läbi põrgu ja puhastustule paradiisi. Et aga Vergilius on pagan, ei saa ta astuda üle paradiisi läve. Nüüd tuleb Dantele appi tema armsam Beatrice. Beatrice viib Dante edasi „kümnendasse taevasse”, kus Jumal ilmutab end talle valguse ja armastusena. Selline koolipoisilik ülevaade „Jumalikust komöödiast” teeb alljärgnevalt veidi lihtsamaks tõlgendavalt markeerida „Püha Tõnu kiusamise” sündmustikku,…
-
Sel ajal analoogia kuulsa Nikita Hruštšovi šõuga ÜROs, kui too kinga protesti märgina kasutas, on nii ootamatu, et me ei oska ei naerda ega nutta. Olgal on kaasvõitleja pärast piinlik ja ta sikutab Almat käisest: „Lentsman käskis tankid sisse panna”. Aga Alma on ennast soojaks kütnud ja raiub edasi: „Lähen keskkomiteesse, Lentsman on kah inimene . . . .”. Ma usun tänini nägevat Karasjovi kõrvuni irvitust musta täishabeme taga.…
-
Kristluse varastest aegadest peale on Antikristus olnud kangemat sorti jutlustajate lemmikteema. Nende, kes ei salli leigust. Ka von Trieri film ei ole leige. Seega võiks ehk pidada „Antikristust” ühest küljest karmiks (katoliiklikuks) jutluseks eksinud lambukestele. Midagi helget ei ole, vaid kiim ja patt, millest filmi alguses ilmsüüta lapsuke ära pöörab, et tiibadeta inglina minema lennata. Sellele järgneb kahe inimese pikk ja vaevaline piinlemine. Romantikute ilusümbolid Händel…
-
Muidugi, selle võib panna tollesama inetuse esteetika arvele – eks või ju lapsele mõjuda šokeerivalt inimlaipade nägemine (neid filmis mõned on, teadlase surnukeha isegi üsna kesksel kohal, aga korraks vilksatavad ka autoroolis surnud ema ja laps ta süles) või väikeste kaltsunukkude (Piiri nimetab neid roboteiks, minu näpud klaviatuuril tõrguvad seda tegemast; kohe seletan, miks) „surmad” õudust tekitavate robotolendite kombitsate ning „elu imeva robotsilma” läbi . . . . Tõenäoliselt…
-
Alguses olid lennukid relvastamata, kuid kähku selgus, et lennuk on efektiivne luurevahend: linnulennult sai väga hea pildi vastase liikumisest. Just selleks, et vastase luurelennuk maha võtta, hakati nuputama lennuki peale relvastust, eelkõige siis kuulipildujaid. Üks esimesi edukaid pioneere sellel alal oli prantslane Roland Garros, kes peaks Richthofenist tänapäeval isegi kuulsam olema, sest tema nime kannab Pariisis nii üks suuremaid maailma tenniseturniire Les Internationaux de France de Roland …
-
Filmi teraapiline tegelikkus
Ka „Antikristuse” režissööril on midagi „viga”. Trier on läbimas kognitiivset teraapiat, tal on depressioon ja film on üks ravi moodustest, filmi tulemusena läks tal paremaks jms. Nii, teolt tabatud: režissööril oli midagi viga, nüüd on tal parem, kuna valas oma hädad kunstiteosesse. Raevukas kommentaator saab rahulduse – ma ju ütlesin. Aga ta ei tahtvat sellist solki. See on üle piiri minek ning hoidku oma…
