-
„Ars longa”, režissöör, operaator ja helikujundaja Margit Lillak, toimetaja Liina Triškina, helimees Seppo Vanhatalo, produtsent Pille Rünk, Allfilm, 2008, 28 min. ETV eetris 3. XII 2008.
Isekust tabades
„Ars longa” kavatsus on hea, kuid seda ei ole realiseeritud sajaprotsendiliselt. Minu meelest on see film isekusest, ja see on hästi tabatud. Teatavasti ei muutu keegi vee ja leiva eest rügades isekaks. Selle filmi portreteeritav kuulutab aga avalikult oma…
-
„Plekktrummi” peategelane on alati väikeseks jääv Oskar Matzerath oma maagilise lastetrummiga, mille põrinaga võib purustada aknaid. „Koletise” peategelane prantslane Abel Tiffauges (John Malkovich) kasvab suureks mehemürakaks, aga jääb hingelt ja mõistuselt ikka lapseks. Oskari kannab saatus nagu laevuke üles laineharjale ja siis jälle sügavikku, aga eluvaim jääb ikka sisse. Ka siis, kui kõrval kõik surevad. Samamoodi on saatuse heidik ja lemmik Abel. See jääb muidugi vaataja…
-
Modernne muinasjutt
Muinasjutuks muutub linateos juba esimestest minutitest, mil muinasjutulist õhustikku rõhutab muinasjutuvestja – pealelugeja, kes kiiresti peategelasi tutvustab ning ka hiljem vajalikud ääremärkused ette kannab. Muinasjutuliselt mõjub ka filmi valitud õhustik, lokatsioonid, pehmed toonid, sulnis muusika, seiskuv aeg, kunstnikuhinged, armastuse koletislik ning ingellik pale. On olemas üks Unistuste Prints ja on olemas Kirgede Kuninganna. Aeg muutub filmis teisejärguliseks, sündmused hargnevad väidetavalt mõne lühikese suvekuu jooksul, kuid…
-
Eesti filmiasjandus „Berlinale” paistel
Tänavune, 45. väljaanne sisaldab 472 leheküljel muu hulgas ülevaadet ka Eesti 2008. aasta filmisaavutustest. On antud ka Lätit valgustav kirjutis. (Maht muidugi ahtavõitu, Eestile on antud 3, Lätile 2 lk.) Leedulased on otsustanud seekord oma maa filminduse tutvustamisest üldse loobuda. Esimesena kirjutas uuemast eesti filmist selle 1964. aastast ilmuva aastaraamatu veergudel Ilmar Taska, see oli mäletatavasti 1988. aastal, ja Eestit tõsteti tookord esile…
-
Tohutu kaadervärk, tuhanded filmid, kümned tuhanded vaatajad ja osasaajad. Kuidas niisugune vägev laev pöörata nõnda, et ta liiguks just sel õigel, tänasel kursil? Teadagi, mis aeg on. Kuivõrd see peegeldub aga filmides, mille tegemist alustati alles õndsal rahulolu ajal? Lehed muudkui kirjutavad, et targemad said ammu aru, kuhu majanduslaevandus keerab, näis nüüd, mis paistab maailmast ekraanil. Berliini festivali (päeva)poliitilisusest on räägitud ammu ja alati, sellest perioodist…
-
Muinasjutt maadlusringis
Wrestling, šõumaadlus, on samuti üdini ameerikalik nähtus. Kui küsida, kes on seda sortimaadleja, siis ühest küljest on ta ju väljamõeldis, muinasjutuline supertegelane, kelle staatus on puhtalt märgiline. Teisest küljest on ta aga reaalne kangelane, kellelt võib autogrammi küsida ja kellega saab end samastada. Wrestlig’is kohtuvad põhjatu naiivsus ja brutaalsele vägivallale apelleeriv mäng, hea ja halva võitlus, lavastus ja siirad emotsioonid, ning selle efektiivsus seisneb otsekoheses…
-
Vastandamised
Vastandamine on draamakunsti alus, „Laulutaadi hümnides” on seda tehtud hoolega. Vastandatakse kaadrid Ernesaksa kodust Oru tänaval Kadriorus enne ja nüüd. Enne oli kõik ilusti korras, nüüd korralagedus, enne õdusus ja mugavus, nüüd praht põrandal, rõdusambad varisemas, varsti kukub kogu kupatus kaela. Teinekord on vastandatud pilt heliga: ekraanil näeme merelt võetud kaadritena Tallinna suitsemist augusti viimastel päevadel 1941 (teame, et hävituspataljonlased täitsid Stalini käsku kõik väärtuslik hävitada),…
-
Kindlasti eeldab see autori ego neutraliseerimist isikliku võimu tasandil ning pikemat partnerlussuhet. Sageli saab just võimuküsimusest komistuskivi, mis hea filmiidee tegemisprotsessis kihva keerab. Kui portreteeritavast saab vaenlane, nii nagu juhtus filmis „Radikaal”, või ohver nagu mängufilmis „Magnus”, kerkib kohe esile eetika ja moraali probleemistik. Mitte ainult juutide pahameelt pälvides on isegi massimõrvar Hitlerit püütud inimnäolisena kujutada. Kirjanik Tony Parker salvestas 1960. aastatel Briti vanglates seksuaalahistajatega dokumentaalsed…
-
„Hertsoginna” on 2008. aastal valminud kostüümidraama, mille peategelasteks Devonshire’ hertsog (Ralph Fiennes) ja tema glamuurne, kaunis ning ka skandaalse kuulsusega hertsoginna Georgiana (Keira Knightley). Nende kahe peal see film seisabki, armukesed ja hertsoginna ema (Charlotte Rampling) jäävad statistideks. Filmis ei ole situatsioone, kus otse ja avalikult nalja tehakse, aga britid oskavad ka melodraama kohale riputada teatava irooniaudu.
Tegemist on kenasti tehtud melodraamaga, soliidse „naistekaga”, kus tunded voolavad…
-
Hulgaliselt opositsioone
Süžee on lühidalt järgmine: kuueteistaastane, hüperaktiivsusele kalduv Tom, keda tõmbab rohkem tänavaelu kui koolipink, satub juhuslikult tšetšeenidele pandud autopommi plahvatuse pealtnägijaks. Tom saab õnnetuses kergelt viga ning avastab end seejärel ühes haiglapalatis koos tšetšeen Arturiga. Edasi kulgevad sündmused juba teatava paratamatuse tähe all. Tom kiindub Arturisse (nähes temas ilmselt isa või vanema venna kuju), Arturi jaoks on Tom esialgu lihtsalt tüütus. Ent kui tegevuse käiku…
