-
Kirjutama ajendas mind hoopis muu, see, mida te olete võimelised muutma ja kuidas veel! Nimelt filmide tõlkimine. See, et tõlgitakse enamasti kehvasti, on kahjuks juba kanooniline tõde. Kuid see, mida Te tegite ühe selle aasta parima filmiga, Kirill Serebrennikovi „Jüripäevaga” – on suur sigadus! Alates autori nime valesti kirjutamisest, filmi pealkirja ärasoperdamisest (“Jurjevi päev” – tule taevas appi!), oli kogu tõlge lihtsalt häbiväärne. Selles filmis on…
-
Vanapaari pealinna jõudes hakkab film aga kahtlaselt meenutama kinoklassikat, Ozu Yasujirō „Tōkyō lugu” („Tōkyō monogatari”, 1953), mis pahatihti satub kõigi aegade parimate filmide edetabelitesse, eriti kui küsitletuiks on filmiloojad ise. Oleks vähe öelda, et „Kirsiõied” on sellest teosest inspireeritud, kuna repliikide juures on tihti kasutatud lausa copy-and-paste’i meetodit. Läbivaks teemaks on põlvkondade konflikt: lapsed ei taha ootamatult külla saabunud tüütute vanematega mingit tegemist teha ning püüavad…
-
Oli üsna üllatav, et režissöör Marc Forster, kelle varasemate filmide hulka kuuluvad näiteks „Monster’s Ball” (2001) ja „Finding Neverland” (2004), maandus Bondifilmi lavastajatooli. Samavõrra üllatav on märuli annus, mille muidu väljapeetud Forster on mahutanud oma esimesse Bondi-filmi. Režissööri eriline lemmik on tagaajamisstseenid. Filmi lugu rullubki lahti mitmekülgse ja tempoka tagaajamisassortiiga: Bondi tahetakse kätte saada nii õhus, vees kui maal ja seda kõigi võimalike liikumisvahendite abil.
Lugu, mille…
-
Filmi tegijad on käinud Eesti nimetatud mõisates, sõitnud korra Alaska rannavees ja vaadanud Peterburi keiserlikku mereväeakadeemiat. Näha on ka ühte Londoni-pilti. Harilikult tuleb Raivo Järvi hea muusika saatel ja ütleb, milline epohh just Adam Johanni elule kõige suurema tähendusega oli. Esinevad teadusajaloolane Erki Tammiksaar, meresõiduajaloolane Urmas Dresen, Venemaa-ajaloolane David Vseviov ja linnaajaloolane Jüri Kuuskemaa. Palju tööd on tehtud arhiividokumentidega, mille krüptilised kirjaread jooksevad vaataja ees poolviltu…
-
On vist paratamatu, et Riias vägagi esinduslikult peetav ning seal ka sündinud Vene filmide festival, mida korraldab seal Alexander Studio Group, toob Tallinnasse need filmid, mis PÖFFi kavast välja jäävad. Seekord äratasid tähelepanu eelkõige kaks sõjafilmi: Aleksei Utšiteli „Sõjavang” ja Sergei Govoruhhini „Mitte keegi peale meie”. Sõjafilmideks võib neid kutsuda küll vaid mööndustega, mõlemad linateosed käsitlevad eelkõige ürginimlikke väärtusi kohati sõjasituatsioonis.
Režissöör ja produtsent Aleksei Utšitel (s…
-
Vladimir Karasjovi „Lindpriid” on senini eesti filmi suur tundmatu.
Mõni sündmus, sündmuste rida võib filmiloos pälvida erilise tähelepanu, teravdatud fookusse sattuda, samas kui paljud asjad upuvad üleni uttu. Mõni filmižanr võib rahvuslikus filmikultuuris üldse puududa või hakata juuri ajama pärast varsti sajandi kestnud ootamist. Esimesed päti ja politseiniku filmid on Eestis alles nüüd tulekul.
Teise maailmasõja suure sündmuse sees või sündmuse piiridel pöörleb üsna mitu mängufilmi („Õhtust hommikuni”,…
-
Ehk oleks võinud tollal agiteerida riigilaenuobligatsioone, sõjaväkke- või komsomoliastumist, vahest ka mõningaid halva kvaliteedi poolest kuulsaid kaupu nagu Kommunaari kingad, kuid just seda ei tehtud, kutsuti ostma hoopis defitsiiti.
Milleks seesugune pea peale pööratud maailm?
Ma tean, miks NSV Liidus loodi moemajad. Modellide kohuseks oli välismaa demonstratsioonidel ahvatleda mehi, ja kui nn objekt õnge jäi, pidi asi jõudma sängi. Ainult et kindlas hotellitoas, kus seinast jälgis objekti kõrvalhüpet…
-
Annika Koppel on üle kolme aasta olnud Eesti Filmi Sihtasutuse juures tegutseva “Eesti film 100” projektijuht. Mida on selle ajaga tehtud filmide taastamise alal?
Koppel: Tänaseks on taastatud viis mängufilmi, kümmekond animafilmi,üksdokumentaalfilm, praegu käib töö Lennart Mere dokumentaalfilmide ja Andres Söödi dokumentaalfilmiga „Jaanipäev“. Seni on seda tehtud Soomes, kõik mängufilmid Digital Film Finlandis, kus tehakse kogu töö: skaneerimine, värvi määramine, käsitsi ja poolautomaatne restaureerimine. Pärast oleme…
-
Aleksandr Sokurovi „Sõnn”, Ron Howardi „Piinatud geenius”, Grigori Kozintsevi „Hamlet”, Barry Levinsoni „Vihmamees”, Formani „Käopesa”, Tim Burtoni „Sweeney Todd” („Fleet Streeti deemonlik habemeajaja„) ja „Peata ratsanik”, Simon Westi „Vanglaekspress”, Terry Gilliami „Ratastel Las Vegasesse”, Sydney Newmani „Doctor Who”, Andrei Tarkovski „Solaris” ja „Nostalgia”, M. A. Thirumughami „Džungli kuningas” – see pole veel kõik, sest algas kõik see 1920. aasta tummfilmi „Dr Caligari kabinetiga”. Sellest ajast on…
-
Eesti tudengite animafilmid tulevad põhiliselt Eesti Kunstiakadeemiast, kus 2006. aastal avati animatsiooni osakond, juhendajaks Priit Pärn. Aga animafilme on valminud ka mujal, eelkõige EKA stsenograafia osakonnas, kus nukufilmide tegemist on juba aastaid õpetanud Riho Unt, ning Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kus on loenguid pidanud Rao Heidmets. Seekord on programmis esindatud ka ühe London College of Communication’is õppiva Eesti animatudengi film (Greet Kallikormi „Moos”). Lisaks on programmi koondatud…
