-
Mitmes Priit Pärna film see juba on? EFSA kodulehele ja Vikipeediale tuginedes loen kokku, et koos reklaamklippidega kuueteistkümnes. Meenutan esimesi ja tõden taas: Pärn kui fenomen tekkis tervikuna, otsekui oleks tal sündides kaasas olnud kõik, nii oma joon, oma huumor, omad tüpaažid-stereotüübid, oma fantaasia.
„Elu ilma Gabriella Ferrita” on tehtud kahasse Olga Martšenkoga (praegu juba Pärnaga; kunagise õpilase, nüüdse kolleegi ja abikaasaga), ometi pole suurt midagi muutunud.…
-
Ain Prosa, võtsite tänavu suvel üles 12 tunni jagu teledraamapilti, mis mitme perekonna dramaatilise saatuse foonil üritab ka hõlmata 22 aastat iseseisva Eesti ajaloost enne Teist maailmasõda. Kas kõik 12 osa on monteeritud, neljapäevaõhtuse televaataja jaoks küpsed?
Ei ole veel kaugeltki kõik, võtted alles käivad, need peavad oktoobri lõpuks tehtud olema, paralleelselt monteerime, aga kavas ette nähtud osad jõuavad eetrisse.
Palun kirjeldage neid tähtsamaid sündmusi kui ergimaid…
-
Harilikult, kui hakkan kirjutama Juri Mihhailovitš Lotmanist, praegu seoses filmiga „Lotmani maailm”, valdab mind kolm suurt tundmust. Nimetaksin neid tundmusi ebakindluseks, möödapääsmatuseks ja kreatiivsuseks.
Ebakindlust põhjustab küllap see, et puutun vahel kokku inimestega, kes tundsid Lotmanit tema eluajal: ta õpilased ja kolleegid, sõbrad ja tuttavad, pereliikmed. Need on inimesed, kelle suhe Lotmaniga oli otsene ja kes, ma usun, kirjutaksid temast märksa paremini kui mina. (Jumal tänatud, et…
-
Ja ajalugudel ajalugu. Kuidas asjalood siinse riigi filmilookirjutusega, on tänavu hilissuvel Sirbis mitut puhku kõneks olnud. Seoses väikestuudiote sünnilugude uurimisega Eesti Kinoliidu (EK) 1988.-1989. aasta juhatuse koosolekute protokolle lugedes leidsin paljude muude huvitavate asjade kõrval ka tükikese Eesti filmiajaloo kokkukirjutuse sünnitamise eelmängust.
EK oli 20 aastat tagasi üsna mõjukas (ühiskondlik) organisatsioon. Mida küll 1986. aastal valitud 23 liikmega juhatus (statistiliselt oli igal juhatuse liikmel 5-6 kinoliitlase mandaat)…
-
Otse enne kalendrisügise saabumist tervitas tagasihoidlik Lihula linnake Lõuna-Läänemaal taas kõiki loodusfilmi- ja loodusfotograafia huvilisi Matsalu filmifestivalil, mis sedapuhku sai teoks juba kuuendat korda. Festivali haare ja ulatus on iga aastaga kasvanud ja nii ka sedapuhku: tänavusel festivalil osales 181 filmi 49 riigist. See näitab, et maailma loodusfilmide tegijate huvi Matsalu festivali vastu on suur ning üritusel on kaalu ka väljaspool Eestit. Võistlusprogrammi pääses esitatud 181-st…
-
Jah, õige vastus on Ants Eskola. Möödunud neljapäeval esilinastus kinos Sõprus pikk dokumentaalfilm legendaarsest näitlejast. Tema tütrepoeg Kristjan Paul Virve, filmi „Ants Eskola: olla või mitte olla” autor, on aastate jooksul teinud ära suure töö: otsinud igasugustes arhiivides ja vanaisast järelejäänud materjalides, valinud, komponeerinud ja monteerida lasknud. Aastatel 1908–1989 elanud Ants Eskola kunstiline pärand on tohutu: sadade teatrirollide kõrval oli ta andekas kunstnik, armastatud laulja ja…
-
Ott Kangilaskilt on aasta-kahe eest ilmunud „Jutulõng”. Tänasest arhiivist näen, kuidas kommunistide keskkomitee büroo on hekseldanud selle käsikirja ribadeks, jättes ilmuma üksnes riismed. Huvitav, kas originaalkäsikiri on alles?
„Kunstnik oli konstrueerinud kujundi ja parasjagu mõtestas seda. . . .”
Otsekui modernistide lipukiri. Ja Olav teeb dokfilmi hoopis Ott Kangilaskist.
-
Filmimehed teelahkmel
Nagu mäletatakse, tõi 1988. aasta uued tuuled ka siinse maa filmindusse. Seniste riiklike stuudiote kõrval hakati otsima uusi tegutsemisvorme. Päris täpne pole esimesi sel aastal sündinud ettevõtteid Eestis nimetada erastuudioteks, nagu märkisin eelmise esivanemate-loo pealkirjas 5. septembri Sirbis. ERF Video SP, hiljem kaubamärgiga Maurum, oli nn ühisettevõte, ainult selle Soome pool Multimedia oli puhtal kujul eraettevõte, osaühing.
Teine perestroika’ga lubatavaks saanud ettevõtlusvorm oli väikeettevõte, esialgu…
-
Klassijuhatajatundides peaks nüüd arutamist kuhjaga olema – olen kindel, et hakkavad sündima ka René Vilbre filmi teemalised kirjandid. Ja mõistagi sünnivad ka filmi peategelase jäljendajad, sest laps on juba selline, et tahab kõike omal nahal järele proovida.
Film kõneleb kaasaja pättnokkadest, kes tänavatel palju pahandust teevad, nagu see ka Stanley Kubricku „Kellavärgiga apelsini” ajal oli. Nad helistavad omasugustele, veendes neid, et „puhas meta on kestev orgasm” ning…
-
Kui tollal tundmatu Chris Carter alustas 1993. aastal tööd Twentieth Century Fox Televisioni jaoks seriaali „X-Files” ehk „Salatoimikud” loomisel, ei oleks vist keegi osanud ennustada menu, mis sarjale osaks sai. Sari võitis kahel korral Kuldgloobuse parima draamasarjana ning nomineeriti kolmel korral Emmyle, rääkimata mitmetest väiksematest auhindadest. Lisaks sellele sündis aga seriaali näol fenomen, mis kasvas palju kaugemale telesarja piiridest. „Salatoimikud” leidis endale terve plejaadi ustavaid järgijaid,…
