-
Iseenesest kõlab augusti viimasel nädalavahetusel kinos Sõprus peetud lühifilmide lühifestivali nimetus väga toredasti. Kavast leiab teisigi sõnaveeretusi nagu „assortii seppadelt ja sellidelt”, „tuliuued tudengifilmid ja animaatakk”, mis peegeldavad ennekõike kava koostajate leidlikkust ja rõõmsat meelt, puhtpraktiliselt aga aitavad kirjus koosluses pidepunkti leida. Sest, tõepoolest, see kava toob meelde laulusalmi: siit nurgast ja sealt nurgast, keskpõrandale kokku. Vanad tegijad ja taastatud klassika kõrvuti tudengitöödega, animafilm ja lühimängufilm…
-
Liiga keerulised küsimused lühikese jutu jaoks. Aga aeg on filmis alati kohal, nii kui viis kopikat, nagu ennevanasti öeldi. Tahan pisut meenutada n-ö jooksvate sündmuste kroonikat ehk Tallinnfilmi ringvaateid „Nõukogude Eesti” aastaist, mis tänavusega juubeldades kokku kõlksuvad – 1987–1988, Laulva revolutsiooni eel- ja ajaloo aastaist. Lühifilmikesi, mis püüdsid aega.
Enne pidulikku öölaulupidu küsis minu käest üks tuttav ajaloolane, missugused Eesti filmid näitavad kõige paremini seda aega. Andres…
-
Kinoreklaame sirviv pealiskaudne pilk võiks kinos Sõprus linastuva noorsoofilmi paigutada sotsiaalsesse konteksti – pealkiri „Asendusõpetaja” viitab ju haridussüsteemi toimimisele puhkefaasis, mil ei õpilased ega õpetaja võta kehtivaid reegleid täie tõsidusega. Kohalikule Eesti elanikule seostub asendusõpetaja eelkõige haridussüsteemi patoloogilise alarahastamisega ning oma erialale pühendunud õpetajate puudusega.
Kuigi, jah, vahest oleks liiga naiivne oodata Eesti realiteedi sotsiaalseid peegeldusi taani filmilavastaja Ole Bornedali filmiloomingust? Samas, lähiminevikus, õnnestus just rootsi…
-
„Gagarini lapselaps” ei ole maailma taustsüsteemis kindlasti midagi ülimalt originaalset: inimvaenulikku lastekodusse sattunud 12aastane neegripoiss kohtab nürimeelset täiskasvanute rutiini, rassistlikku tagakiusamist, teeb hulle tempe, mõtleb enda kohta välja muinasjutulise legendi. Reaalsus on ju masendav. Vaheldumisi on naljakaid ja melodramaatilisi situatsioone, ilmub välja uskumatu ja üllatunud vend, kes poisi enda juurde võtab, raskelt areneb lähedus täiskasvanutega, lõpuks jääb õhku rippuma habras lootus. Kamaluga panustatakse mitmesugust kaasaegset vene…
-
15. augusti Sirbis kutsub Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) tegevjuht Marge Liiske eesti filmist kirjutajaid üles tegutsema ja hakkama valmistama Eestis tehtud või tehtava filmitöö kajastusi raamatu vormis. Kirjutises „Hakake kohe tegutsema!” pöördutakse artikli „Tumm tünnis. . . .” (vt Sirp 8. VIII) vastusena küll mõnevõrra üllatava konkreetsusega allakirjutanu poole, üllatavana selles mõttes, et küsimus ei saa ju olla ainult ühes või kahes võimalikus filmiraamatu kirjutajas, neid on potentsiaalselt õnneks…
-
-
Kui parimatel aegadel on Palamuse filmipäevadele võistlema saadetud oma poolsada lühifilmi kõigist filmiliikidest, siis tänavu oli osavõtt ootamatult loid. Saadeti ainult 13 konkursitööd, animafilm polnud üldse esindatud (kui mitte arvestada mõningaid elektroonilisi eksperimente, mida näitelinal jälgida sai).
Traditsiooniline lillede asetamine Theodor Lutsu sünnimaja, Palamuse apteegi seina kaunistava plaadi kõrvale avas ürituse. Toimus kaks konkursiseanssi, millele lisaks näidati 2007. aasta Neitsi Maali laureaati, Sulev Keeduse dokumentaalfilmi „Jonathan Austraaliast”…
-
Tjah. Võro Instituut on järelejätmatult löönud Üla-Eesti niinimetatud omakultuuri lokulauda, mille tulemusena vähemalt mingigi osa võro keelt emakeelena kõnelevaid noori on leidnud oma identiteedi. Vanem rahvas vaevalt et võro kirjakeelt valdab või on selle lugemine seitungist üpris vaevaline, sest nemad on harjunud suusõnalise traditsiooniga. Aga võrokeelne laulupidu?
Jaanis Valgu dokist selgub, et võrokeste loomuses on ikka pigem lõkke ümber ja väheses seltsis laulda kui (põhja)eestlaste laulupidu…
-
„tARTuFF” on olnud ka siin vormiliselt üllatavalt täpne, näidatakse, nagu 70 aastat tagasi kombeks, kahte filmi järjest. Võimalik, et oleks vahele ringvaadegi pandud, kui kusagilt neid „tselluloidil” võtta oleks olnud. Ja Pauligi telgist sai tasuta kohvi nagu kasiinos!
Vähemalt see aasta projekt läks peaaegu täiesti korda, tuues kohale üllatavalt palju inimesi (kokku üle 12 000), eriti arvestades, et ilm polnud just Vahemere maade oma ja kenast filmiõhtust…
-
Teleajaloo tähelepanuväärsemate draamasarjade hulka kuuluv „Kroonijuveel” kujunes 24 aastat tagasi samaväärseks kultuurisündmuseks kui enne seda valminud Krzysztof Kieślowski „Dekaloog”, Rainer Werner Fassbinderi „Berliin, Alexanderplatz” ja inglaste endi „Tagasi Bridesheadi”. Mullu viiel DVD-l üllitatud India saaga jõudis eestikeelse kinohuviliseni 1995. aasta sügiskuudel sellal tegutsenud Tipp TV vahendusel. Pärast 2005. aasta digitaalset „iluravi” paranes tublisti Briti väärtsarja pildi- ja helikvaliteet.
Inglise kirjamees Paul Mark Scott (1920-1978) olevat suhtunud minevikku…
