-
„Kos Saq ollit?” – „Jumala man.”
„Mis Sa sääl näit?” – „Kardinaq olliq pilvi iih ni Jummal oll´ õgah suunah mu ümbre.”
„Mis tä viil ütel?” – „Muud tä es kynõla midägi, kai ynnõ otsa.”
„Kas engleit ka näit?” – „Es. Ti kyik olt engliq, tuud teedüst maq tulli kah teile tuuma. Elägeq engli muudu, arq or´aku inäp rahha ni vällämõtõldut värke. Sys saa ti heng siivaq. Elägeq ligimiisi…
-
Tänavu on uued eesti filmid sattunud kinno ilmuma sügisepoole. Riburada: nüüd „Taarka”, septembris „Mina olin siin”, oktoobris „Detsembrikuumus”. Ja nii edasi.
Eksperimendi osatähtsust ei maksa alahinnata, võib proovida ka nii, et kui palju publikut kokku saadakse, kui kõik uued filmid paari sügisekuu peale esilinastuma sättida. Suisa suvel kodumaise filmiga välja tulla on muidugi lausa kaelakahjustav julgustükk. Või ongi see tegijate-levitajate salajane plaan, järsku ei tahetagi palju vaatajaid…
-
Pean küll tunnistama, et Sirp on minu nädalavahetuste meeldiv kaaslane ning Jaak Lõhmuse kirjutisi on alati huvitav lugeda, ent avalikult nendele reageerimine pole kombeks. Ehk täna siis, kuna nõudmine oli nii valjuhäälne.
Kindlasti oskavad asjaosalised paremini seletada, miks on asjad kujunenud sellised, nagu on: et Teatriliit suudab aastas üllitada 4-5 raamatut, aga kinoliit mitte; et Eesti Filmiajakirjanike Ühing, mille liige on ka Jaak Lõhmus, ei ole…
-
Jaak Lõhmuse kirjutatud ja Märten Vaheri lavastatud „Meie maailma nurk. Lossi dekonstruktsioon nr 3” esitab Kadrioru pargi, lossi ja selle kunstikogude saamisloost ülevaate, millist ei ole varem veel nähtud. Fragmentaarium kasutab ohtralt vanu filme, seda saab Kadrioru lossi näitusekülastusele taustaks mängida. Pealkirja esimene osa on võetud Mati Undi näidendist „Vaimude tund Kadrioru lossis”, „nr 3-le” leiab seletuse 24. juuli Eesti Ekspressi TV-lisast.
Peale rikkaliku ajaloo paistab…
-
Aastal 1994 üllitas kirjastus Varrak Evelyn Waugh’ romaani „Tagasi Bridesheadi” (alapealkirjaga „Kapten Charles Ryderi taevased ja maised mälestused”), mille on heasse eesti keelde tõlkinud Henno Rajandi. 13 aastat varem oli inglaste Granada Television valmis saanud suursarja „Brideshead Revisited”. Kaugeltki mitte kõik filmid ja telesarjad ei saavuta kultusmainet ega muutu klassikaks. 1981. aastal toodetud 11-jaoline „Tagasi Bridesheadi”, mis mäletatavasti tõstis tollal 32aastase džentelmenlike maneeridega Jeremy Ironsi inglise…
-
Tänapäeval teab iga lapski, et see, kes enda eest ei kõnele või kellest ei räägita, see kaob esiotsa meediasilmapiirilt ja viimaks ka inimeste mälust. Aga eesti filmitegijad justkui ei tahakski, et neid mäletatakse. Küllap nad usuvad oma filmidesse, „vsjo na ekrane”, nagu olevat Tartu raudteeklubis „Peegli” esitlusel ütelnud Tarkovski. Aga võib-olla pole nad märganud, et enamikku nende tehtud filmidest ei ole näiteks Eesti Televisioon viimase kümne…
-
„tARTuFF” pole kordagi olnud ainult filmifestival, st seal pole ainult filme näidatud. Peale filmivaatamise võib huviga osaleda ka teistel „tARTuFFi” raames peetavatel üritustel. Festivali filmiprogrammi laia haarde tunnetamiseks võivad vaatajad esimesel päeval võtta ette rännaku Setomaalt Türki, mis annab aimu kogu festivali kultuurikirevusest, sest ekraanidelt voolavad läbi ka Jaapan, India, Hiina, Tiibet, Suurbritannia, Ameerika, Afganistan, Tai, Lapimaa, Serbia, Iisrael, Saksamaa ja Norra. Kõikidel neil maadel ajavad…
-
Mõnitatud kangelased
Ta pole esimene kangelane, kes teeb teiste jaoks kõik, aga kes satub vaid pimeda jõugu ristilöömissoovitustele. Esimene selline oli Jeesus, kellest Hancocki sõbranna on neli aastat vanem. Hancock ei vanane samuti kunagi, sest ta seisab koos teemandist. 15 mm kaliibriga kuulipilduja ei tee talle absoluutselt mitte midagi.
Teame ka tegelikust elust inimesi, keda rahvas sügavalt tänama peab, keda aga headesse kohtadesse saadetakse, nagu filmis. Seda filmi…
-
On tõsi, et pealtnäha on „Pimeduse rüütel” lihtsalt järjekordne põnevusmenuk, kus headust kehastav ohvrimeelne superkangelane päästab maailma kurjuse kütkest. Ent hoolimata filmi suurest menust ja kassarekordite purustamisest, mis seda väidet justkui kinnitaksid, on uus linalugu nahkhiiretiibadega õigusemõistjast ometigi ka intellektuaalselt nauditav mõtisklus hea ja kurja vastastikuste suhete üle. Julgen lausa oletada, et kui tegu oleks olnud ajaloo esimese Batmani filmiga, võinuks nahkhiirekeebiga mees oma kultuslikku sümbolistaatusse…
-
Seto teema on Peeter Brambatile südamelähedane. Mäletame 2004. aasta filmi „Vahtsõ ilma veere pääl”, mis oli kokku lõigatud ETVs paar aastat jooksnud sarja „Veere pääl” materjalist. Režissööri „Uus päev. . . .”, mis sisaldab tsitaate eelmistest töödest, jätkab sissekäidud rada, ehk tõmbab sellele koguni joone alla.
Film on muljetavaldav. Tehtud eelkõige hingele, faktistik on nimme jäetud tagaplaanile, kuna see segaks tundeelamusi.
„Uus päev. . . .” esitab meeltliigutavaid lugusid. Ja just neid…
