-
Kevadest saadik on olemas samalaadse sisuga ja samas mahus oranž tellis, kui raamatu esikaant silmas pidada. Värvitrükis mahukas ülevaateraamat aastatel 2000–2006 Eestis loodud filmidest ja olulisematest arengutest selles vallas. Kaalub kenasti üle kilo nagu eelminegi tekstitellis. Rohkem kui tuhat värvifotot sees.
Raamat, millest keegi palju ei tea
„Eesti film 2000–2006” leidis esitlemist 13. märtsil koos Eesti Filmi Sihtasutuse Uue tänava uute ruumide ajakirjanikele ja filmitegijatele tutvustamisega. 1500…
-
Ja kas Mihkel Ratas ei teinud koos Vello Lõukaga mitte filmi Rebala muinaspõldude päästmiseks pealetungiva Maardu fosforiidivabriku käest?
-
Selleks korraks on Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival lõppemas. Algust tehti kolme nädala eest Pärnu uue kunsti muuseumis ja sel pühapäeval pannakse punkt Tiibeti-teemaliste filmidega Viljandi uue kunsti muuseumis. Vahepeale mahuvad filmid veel Heimtali, Haapsallu, Rakverre, Põlva, Otepääle ja Manija saarele. Kõik igal juhul olulised paigad! Ainult Tallinn ja Tartu, kus tudengeid ja muud nooremat rahvast rohkem (kes moodustavad põhivaatajaskonna), on millegipärast kõrvale jäänud. Seitse…
-
„Vittorio De Sica Masterpiece Collection”
„Ladri di biciclette” („Jalgrattavargad”, 1948, 87 minutit), „Miracolo a Milano” („Ime Milanos”, 1951, 93 minutit), „Umberto D.” (1952, 83 minutit), („Ieri, oggi, domani” („Eile, täna, homme”, 1963, 114 minutit), „Cinema senza tempo: Cosi è la vita” („Ajatu filmikunst”, 2001, 56 minutit). Levitab Oy Future Film Ab.
Itaalia filminäitlejat ja -lavastajat Vittorio De Sicat (1902–1974) on harjutud pidama üheks itaalia neorealismi tähtsamaks režissööriks. Sellise…
-
Sõna „propaganda” ajab igal eestlasel tibutagi ihule (mis hull Lenna Kuurmaa uudissõna „kananaha” asemel!). Plõks ilmuvad kolmanda silma ette Lenin, Käbin ja Ristlaan. Sõnastikust lisa kaedes pole asi üldse nii hull. „Propaganda (< ld propagāre levitama), (ideede, õpetuse, vaadete) levitamine, sihikindel selgitustöö mingi veendumuse, maailmavaate, harrastuse, kaubaartikli jne jaoks suurema poolehoidjate hulga võitmiseks,” annab VL. Pole ju midagi tapvat, nüüd on ainult kasutusel teised popimad sõnad,…
-
Uus „Indiana Jonesi” film on nagu linnalegendide ja neile tuginevate hirmude õpik. Mida võiks üks täie mõistusega isiksus arvata loost kristallpealuuliste tulnukatega, kes on enda kätte koondanud kogu maailma aarded ja kes sind ürgmetsas parapsühholoogiliselt mõjutavad. . . . Kelle raibet tahab kätte saada seksikas vene major Spalko ja KGB kindral Dovtšenko, kui see raibe ei oleks Nevada aatomipommi testikohas nii magnetiline. . . . Lisagem siia telepaatilise relva, ahvinimesed, õhu käes…
-
„Ärge uskuge liiga palju issandat, uskuge oma kaptenit!”
-
Monument kui selline on selgelt võimu- ja vaimutäiust jäädvustav objekt. Monumendi esteetiline tähendus on alati teisejärguline. Mitte kunagi ei eelista rahvusriigi monumentide püstitamise kristlik-fallokraatlik keskkomitee visuaalselt amatöörliku obeliski asemel kunstiliselt perfektset ausammast näiteks kas või Matti Miliusele.
Monument peab olema selgelt ja üheselt arusaadav, eelistatult figuratiivne ja vormilt realistlik, sest abstraktse sambaga on kodanikel või mittekodanikel raske ennast samastada. Abstraktse „Vabaduse kella” all ei abielluta, ei…
-
Rachid Bouchareb on sündinud 1953. aastal Pariisis alžeerlastest immigrantide pojana. Tema kaheksast täispikast filmilavastusest on Eestis linastunud vaid poeetiline draama „Väike Senegal” (2000). „Kuulsuse päevadega” tahtis režissöör juhtida tähelepanu oma esivanematele ja nende paljudele põlvkonnakaaslastele, kelle panus sõjapäevil on teenimatult unustatud.
Kui Prantsusmaa oli okupeeritud ja poolteist miljonit Prantsuse sõjameest vangi langenud, kutsus kindral Charles de Gaulle raadiokõnega Londonist 18. V 1940 prantsuse rahvast jätkama võitlust fašismiga.…
-
Kui salapärase nime M. Night Shyamalan taha peituv noor hindu Manoj Nelliyattu Shyamalan tuli 1999. aastal välja oma esimese suurema linatööga „Kuues meel”, põhjustas see Hollywoodis tõsiseid laineid. Räägiti uuest geeniusest, originaalsest lähenemisest, küpsest debüüdist. Film kandideeris korraga kuuele Oscarile, sealhulgas parima filmi, parima algupärase käsikirja ja parima lavastajatöö eest, ja kuigi ta ühtegi neist ei võitnud, võis saavutust pidada märkimisväärseks. Pealegi peetakse „Kuuendat meelt” pöördepunktiks…
