-
„Veresidemed” on peaaegu puhta aja-, koha- ja tegevusühtsusega film: lugu kestab klassikaliselt umbes ööpäeva, tegevuspaiga osas saadakse hakkama ühe häärberiga, tegevus on seotud kindla põhjuse-tagajärje ahelaga. Selliseid lugusid kirjutada on kole raske, ikka kipub logisema kas loogika või jäävad tegelaste karakterid kriipsujukudeks. Narratiivaega pikendavad siiski tagasivaated, mis heidavad valgust ibsenlikule-bergmanlikule süngele painajale minevikus, antud loos tütre hukule ja pereisa invaliidistumisele liikluskatastroofis. Ehkki painajast on piisavalt juttu…
-
Pikkovi trikistiku jada on oma vaimukates ja ka vähem haaravates üleminekutes jälgitav ühe kaskaadina, milles pole jutustavat lugu, ent seda enam pead pööritama panevaid haakimisi. Näiteks: lendava kure nokas kõlgub titepakk ja vääksuke karjub, telefon triliseb ja rappub lõkke peal ning pakk kukub selle peale kurenokast alla. Siis irvitab elevandilondininaga onkel palja torso peale, mille selja taga nuusib elukas, kellakäo luugist kargab välja mingi ollus, raamatukaanel…
-
Režissöör Todd Haynes on aga läinud oma mängufilmis „Kus on Bob Dylan?” hoopis eriskummalist teed: ühelt poolt räägib see linateos muidugi äratuntavalt Bob Dylanist, kuid teiselt teeb filmi autori fantaasia vahel nii meeletuid uperpalle, et igasugune realistlik side Dylani ja teda ümbritsenud-ümbritseva maailmaga kaob sootumaks. Mingist realismist me selle filmi puhul rääkida ei saa, küll aga sürrealismist, kus nagu ühes katlas segunevad erinevad ajastud, rassid ning…
-
„Streik” („Strajk – Die Heldin von Danzig” Saksamaa-Poola 2006, 104 minutit). Režissöör Volker Schlöndorff, stsenaristid Sylke Rene Meyer, Andreas Pflüger, operaator Andreas Höfer, helilooja Jean-Michel Jarre. Peaosades Katharina Thalbach, Andrzej Chyra, Dominique Horwitz, Andrzej Grabowski, Dariusz Kowalski jt. Levitaja Kinowelt Home Entertainment GmbH/ Arthaus.
Sakslast Volker Schlöndorffi teatakse tänapäeval eeskätt kui Günter Grassi „Plekktrummi” ekraniseerijat, kuid tal on olnud palju teisigi tähelepanuväärseid filmilavastusi. 1939. aastal Wiesbadenis sündinud…
-
Kunagi ammu-ammu valmis Tallinnfilmis filmikassett „Karikakramäng” (1976), režissöörideks toonased debütandid Peeter Simm, Peeter Urbla ja Toomas Tahvel, kunstiliseks juhendajaks ei keegi muu kui Andrei Tarkovski. Tänaseks on kahest esimesest saanud elavad filmiklassikud, Toomas Tahvel meie hulgast kahjuks lahkunud. Muide, tema oli ka ainus, kes juhendajast loobus, ükskõik kui ahvatlevalt kõlas tol ajal kõikide iidoli Tarkovski nimi.
Tänavu on meil tänu kultuurkapitalile ja EFSile uus kassett. Tulevik näitab,…
-
„Oh saaksin käia!”
-
„Armulaud” pole uus teos, kaader sellest ilustab ka Jaan Toomiku eelmisel aastal ilmunud kataloogi kaant. Põhjus, miks sellest uuesti ja jälle rääkida, peitub selle edus Oberhauseni filmifestivalil. See ehk annab põhjuse arutleda eelkõige „Armulaua” vormiliste iseärasuste teemal – kui palju on tegu filmiga, kui palju videoga? Juhul kui tegu on filmiga, siis kuidas on seotud siin dokumentaalfilmi ja mängufilmi võttestik? Jah, juba Eha Komissarov nimetas mainitud…
-
Euroopa lühifilmi preemia ARTE (2500 eurot) sai Neil Beloufa film „Kempinski” (Prantsusmaa 2007).
Rahvusvaheline žürii märkis eraldi veel ära Mara Mattuschka ja Chris Haringi filmi „Running Sushi” („Jooksev sushi”, (Austria 2008) ja Anocha Suwichakornpongi filmi „Jai” (Tai 2007).
Nordrhein-Westfaleni presidendi preemia (5000 eurot) sai Alexia Bonta film „Parlez-moi d’amour” („Räägi mulle armastusest”, Belgia 2007), rahvusvahelise kriitikute preemia aga Pavel Medvedevi film „Nezrimoe” („Nähtamatu”, Venemaa 2007).
-
Juba veebruarikuise „Berlinale” ajal kriitikute ja festivalidel käijate hulgas liikuma läinud nurin kehva filmiaasta pärast sai uue hoo Cannes’is. Eriti jahedaks hinnati selle aasta sombuse ilmaga Cannes’is filmituru kauplemisõhkkonda. Aga ega sellepärast muidugi sõit seisma jää, filme toodetakse jätkuvalt rohkem kui varem ja festivalide valikukomisjonidel on aasta-aastalt raskem valida, sest valikusse pakutakse muudkui rohkem ja rohkem. Ja filmitegemise professionaalne ning kunstilinegi tase on maailmas endiselt kõrge,…
-
Žürii preemia – „Täht”, lavastaja Paolo Sorrentino (Itaalia)
Parim režii – „Kolm ahvi”, lavastaja Nuri Bilge Ceylan (Türgi)
Parim käsikiri – „Lorna vaikimine”, autorid Jean-Pierre ja Luc Dardenne (Belgia)
Parim naisnäitleja – Sandra Corveloni, „Linha De Passe”, lavastajad Walter Salles ja Daniela Thomas (Brasiilia)
Parim meesnäitleja – Benicio Del Toro, „Che”, lavastaja Steven Soderbergh (USA)
61. Cannes’i filmifestivali eriauhind – Cahterine Deneuve ja Clint Eastwood
Parima lühifilmi Kuldne Palmioks – „Megatron”, lavastaja…
