-
Herzog taasekraniseerib Ferrarat
1967. aastast peale enamasti kõrvalosi kehastanud Harvey Keitel leidis teenitud tunnustuse mitmete sõltumatute kineastide tippteoste peaosatäitjana. Omaette saavutuseks võiks pidada ka meie aja Humphrey Bogartiks kutsutud karmi ilmega karakternäitleja nimiosatäitmist režissöör Abel Ferrara sümbolistlikus kannatusdraamas „Bad Lieutenant” (1992), mida on nimetatud dostojevskilikuks uurimuseks patu, rivaalitsemise ja lunastuse teemal. Harvey Keitel kehastas filmis anonüümseks jäetud korrumpeerunud New Yorgi politseiinspektorit, pidevalt vandesõnu tarvitavat katoliiklasest pereisa, kes…
-
Šotimaal elab neli korda rohkem inimesi kui Eestis, aga mullu tehti seal sama palju mängufilme kui meil. Šotlastel on sellele vaatamata ette näidata üleilmseid filmitähti, eelkõike ehk Bond Sean Connery, Ewan McGregor, briti dokfilmi isa John Grierson ja mõned silmatorkavad libašotlased nagu Mel Gibson.
Läinud nädalavahetusel otsisid Tallinnas Balti filmi- ja meediakoolil (BFM) külas olnud Šoti ja Iiri rahvuslike filmikoolide tudengid ja direktorid võimalusi, kuidas teha Eestiga…
-
PÖFFil ja Goethe instituudil on viimastel aastatel kujunenud välja tore ühistraditsioon: näidata suveõhtuti Tallinna vanalinnas Saksa filmiklassikat. Rahvast on oma filmidega kokku meelitanud nii tummfilmi-isakesed Fritz Lang ja Friedrich Murnau kui ka sootuks hilisemad vennad, uue laine harjal ratsutanud Werner Herzog ja Rainer Werner Fassbinder.
Ernst Lubitsch, tänavune väljavalitu, torkab eeltoodute seas teravalt silma. Esiteks juba selle paradoksi poolest, et kuigi Eestis on ta nimetatud režissööride…
-
„Lotmani maailm” on viimase aja Eestis jälle üks ilmekalt õnnestunud näide, kuidas meie dokumentaalfilm filmiliike sünteesib, mitmeid ainese kihistusi üksteisest läbi kasvatab ja paljusid haruteemasid omavahel harmooniliseks linateoseks seob.
Galaktika ja inimsilma ühtsus
Vaatluse alla võetud geniaalse teadlase ja humanisti Juri Lotmani maailm on sõna otseses mõttes terve universum. Aga Lotman ei tegelnud mitte üksnes ekspansiooniga, välise ja nähtavaga, vaid ta liikus ka maailma mikrostruktuuridesse, selle varjatud…
-
Peatoimetaja Lembit Remmelgas: „Tuleks propageerida õiget ideoloogilist suunda, mitte nutta taga vana ja kaduvat.” Direktor Danilovitš: „Puhas natsionalism.” Gorbunov: „. . . .see on varjatud antinõukogulikkus. . . .” Partorg Rosental: „Toomingas on poliitiliselt ebaustav, vaja säärasest inimesest lahti saada.”
Apollo 11 maandub kolme päeva pärast edukalt Vaiksesse ookeani. Õige pea võetakse käskkirjaga Peeter Toomingalt filmimisõigus.
-
Cannes’i filmifestival on nüüdseks kerinud kinopilte terve nädala. Viimaste päevade künnisel on ometigi veel raske arvata, kes on need parimad, sest keegi pole ennast juhtgrupist ette rebinud. Mahajääjad võib kergemini ära märkida, sest need on olnud selgelt teistest nõrgemad, nimetatagu ainult brasiillaste avafilmi „Pimedus”, filipiinlaste „Teenust” või ungarlaste „Deltat”. Allpool kolmest elamusfilmist.
Mälu animeerimine
Esimene väga huvitav kogemus oli Iisraeli lavastaja Ari Folmani film „Valss Baširiga”, mis linastus…
-
Looduse ja inimese vastasseis näib olevat saksa tippkineasti Werner Herzogi sundmõte. Hübriidinimese ja armutu looduse kokkupõrge oli keskne teema tema ambitsioonikates suurprojektides „Aguirre, jumala viha” (1972) ja „Fitzcarraldo” (1982). Paari aasta tagune „Grizzly Man” on tähelepanuväärne dokumentaal Alaska karude kaitsjast Timothy Treadwellist, kelle askeldamine tegi loomadele lõppkokkuvõttes pigem kahju kui kasu ning kellele loodus maksis veriselt kätte.
Inimese võitlusest ellujäämise nimel keset Laose vihmametsi jutustab pärast „Grislimeest”…
-
Kaljo Kiisk on nüüdsama meenutanud, kuidas ta Tallinnfilmi kaadrite osakonnast oma tööraamatu kätte sai: „Tulin vaikselt trepist alla, mõtlesin: vaat nii, Kiisa-poiss – 40 aastat teenistust, oleksid võinud ühe lillegi kinkida. . . .”
Filmiaktivistid on käinud Toompeal, peaminister Vähi kinnitanud kõvahäälselt, et ühte filmistuudiot suudab Eesti Vabariik üleval pidada küll.
Ei suutnud.
-
Üle kolmekümne aasta on Nõukogude massiteabevahendid tootnud vene rahva kangelasliku võitluse lugu Suures Isamaasõjas. Venemaa on selleks müüdiloomeks rakendanud oma parimad jõud nii kirjanduse kui filmikunsti vallas. Nüüdne film „Fritsud ja blondiinid” annab sellele kõigele vastulöögi ja paljastab venelaste võõraviha põhjused. Nõukogude filmis Balti näitlejatel ei lastud isegi rahulikult süüa, nagu näitab filmi ühe peategelase, Uldis Lieldidžsi kirjeldatud juhtum pelmennaja’s. Ka söögi ajal pidi rahvas teda…
-
Kogu Euroopa jaoks nii tähenduslikul 9. mail esilinastus kinos Sõprus pikk dokumentaalfilm „Fritsud ja blondiinid”. Kui nähtust elevil publik õhtul kino kõrval kulgevale tänavale valgus, näitasin ühe naisteveebi seksitoimetajale maja Vana-Posti 9, kus 1893. aastal sündis Alfred Rosenberg, kes pärast Teist maailmasõda Nürnbergis üles poodi.
Paljud Balti näitlejad kehastasid 1950.–1980. aastatel Nõukogude Liidu kunstilistes propagandamängufilmides SSi ja Wehrmacht’i ohvitsere, aga natsiriigi tippe neid mängima ei valitud.…
