-
Ajalooline põnevusdraama „18-14” (Venemaa 2007, 101 min). Režissöör Andres Puustusmaa, produtsendid Aleksandr Rodjanski ja Sergei Melkumov, stsenarist Dmitri Miropolski. Osades Stepan Balškin, Ivan Makarevitš, Stas Belorezov, Bogdan Stupka, Aleksandr Baširov, Leonid Gromov, Jevgeni Djatlov, Juri Itskov, Juri Nifontov, Fjodor Bondartšuk jt. Linastub Tallinna kobarkinos.
Filminduse vallas tuleb Venemaalt viimasel ajal lausa hämmastavaid teateid. Venemaa on muutunud jälle tugevaks filmimaaks ja oma osa selles, nagu selgub, on nüüd…
-
Filmimaailmas, mille kassa osa elatub suuresti ammuste menutükkide uusversioonidest ning tagasihoidlikum püüab ükshaaval läikima lüüa samade lugude killukesi, on jätkuvalt põnev jälgida, kuidas osatakse ära kasutada või ära raisata kõik kinosajandi ette mängitud võimalused. Midagi uut ja ennenägematut me ju enam ei ootagi, eks? Viimasel PÖFFil linastunud nelja Jaapani tipplavastaja loodud mängufilmid kooruvad välja ja leiavad tuge paljuski just suhestumisest traditsiooniga: nii oma kui ka võõra…
-
Prantsuse kineastide viimaste aastate enneolematu menu kõrgtasemel loodusfilmidega, eelkõige „Rändlindude” ja „Pingviinide marsiga”, on pannud selles suunas pead pöörama ka Hollywoodi. Kogus ju „Pingviinide marss” Ühendriikides väidetavalt suurema vaatajaskonna kui enamik kuulsaid põnevusfilme ja lisaks sellele võitis film dokumentaalfilmide kategoorias Oscari. Kommertsiaalne orientatsioon on „Arktika loo” puhul enam kui ilmne: filmi reklaamitakse„Pingviinide marsi” ja „Ebamugava tõe” tegijate uue tööna, kuigi tegelikult ühendab uut filmi nimetatutega ainult…
-
Trall-all-laa! Eesti hõiskav filmiregi kihutab geniaalsete loojate imaginaarsest jõuallikast tõukudes, üldjoones paistab kõik nagu korras ja innukalt jätkusuutlik: viiekümneseks saanud Nukufilm ja õlitatud Joonisfilm toodavad edasi, Balti filmi- ja meediakool õpetab mis mühiseb, kunstitegemise vahepeal leiba andvad televisioon ja reklaam hoiavad kineasti käe sooja, filmijütside tarvis tehakse kümneid töötube, eelarvest toidetud EFS toimib, PÖFF on nende 50 hulgas, mida rahvusvaheline produtsentide ühing eraldi koteerib, isegi dokumentalistide…
-
Kui küsisin endalt režissöör ja stsenarist Juri Haštševatski dokumentaalfilmi „Kalinovski väljak” (2007) vaatamise järel, milline element mõjutas mind kõige enam, siis pidin vastama, et tekst, autori enda sisse loetud irooniline-humoorikas kaadritagune tekst, meile ehk tuttavlik kui näitleja ja teleajakirjanik Aleksandr Zukermani mõnusalt slaavilik stiil saates „Subboteja”. Jutustajat ennast me selles filmis siiski ei näe, kuuleme ainult tema häält, mis on aga piisav, et personifitseerida jutustaja autoriks.…
-
„Riia kaitsjad” on lätlaste suurfilm, mida vändati juba 2004. aasta sügisest peale. Appi võeti ka üks Eesti ja üks Vene tootjafirma. „Riia kaitsjad” on kõigi aegade kalleim Läti film, mis läks maksma ca 50 miljonit krooni, temaatika poolest on sellele lähedane meie „Nimed marmortahvlil”. Viimasest on aga Läti film palju parem.
Suurfilm viib meid peamiselt 1919. aasta novembrikuusse, mil Saksa üksused pidid häbiga, kuid võideldes taganema Riiast…
-
Sissejuhatuseks väike väljavõte Denise J. Youngbloodi kirjutisest, mis avaldati märtsis 2003 ajakirjas Historical Journal of Film, Radio and Television. „Elasid kord. . . . Nõnda algavad vene muinasjutud. Kunagi ammu, mitte väga palju aega tagasi, elasid kaks kena ja andekat venda, Andrei ja Nikita. Poisid elasid muretut elu koos oma printsessist ema Natalja ja isa Sergeiga. Viimane oli küll pärit lihtrahva hulgast, kuid oli see-eest osav jutuvestja. Natalja suguvõsa…
-
PÖFF on aga veelgi laiem kui see üürike periood novembri lõpus, detsembri alguses, mil festival ametlikult käib. Iga aasta festivaliprogrammis leidub hulganisti filme, mis jõuavad pärast festivali kinosaalidesse, ka tasub jälgida ETV kava, sinna on valitud samuti suur hulk festivalil näidatud filme.
PÖFFi filmide hulgast hakkab kinodes veel selle aastanumbri sees jooksma hiina režissööri Wong Kar-Wai film „Minu mustikakarva ööd“, mida saab vaadata 28. detsembrist. See…
-
Sundsteriliseerimist hakati Rootsis praktiseerima 1930. aastail, kui läänemaailmas oli „kuum” sõna eugeenika ehk teadus inimtõu parandamisest. Eugeenikud pidasid tähtsaks bioloogilist ettemääratust ning leidsid, et inimese omadused, võimed ja kalduvused on pärilikud ja seetõttu on pärilik ka inimese koht ühiskonnas. Seega loodeti, et geneetikaga on võimalik takistada „ebasoovitavate” geenidega laste sündimist. Usuti tõsimeeli, et nii saab märkimisväärselt kahandada tulevaste vaimuhaigete ja füüsiliste puuetega inimeste juurdekasvu.
„Uue inimese” tegevus…
-
Nali naljaks, häbi oli avamise esimesel poolel vist küll kõigil, kuid peamiselt mindi sinna siiski vaatama kontserdi teist poolt, kuidas Michael Nymani orkester esitab muusikat kultusteose „Inimene filmikaameraga” juurde. Selles ei tulnud ilmselt kellelgi pettuda. Seda Vertovi teost olen ma näinud mitmeid kordi ja kui avaneb järgmine võimalus, lähen vaatan veel. Korra olen seda näinud ka elava muusika saatel esitatuna, viis aastat tagasi Sakala keskuses „Jazzkaare”…
