-
Foto: reet aus
Käimas on ülevabariigiline performansikunsti ülevaatenäitus. Oma kavadega astuvad üles nii vabariigi teenekaim kunstiplejaad kui parnassile pürgiv järelkasv. Lavataguses lokaalis hõljub sigaretiving ja veiklevad hämarad pilgud, kriitik pillub metafoori ja kiibits painutab paradigmat. Outfit on ultracool – märksõnad on “must nahk” ja “läikiv lateks” ning “gootiglämm” (Reet Ausi ning Grimm Sistersi suurepärane koostöö). Kordamööda käivad artistid püünel üksteist üle trumpamas. Performansid on koreograafilised ja morbiidsed, eneseteadlikud…
-
Jaak Kilmil on õnnestunud koos Urmas Vadiga kirjutada kahe filmi stsenaarium ning on tajutav sujuv üleminek “Kohtumiselt tundmatuga” “Tabamata imesse”. Kasuks see kõrvutamine ei tule. Ühtemoodi, näitlejale raskelt kätte tulev, elustamist vajav tekst kannab Vadi-ilma pitserit mõlemas linateoses. Hägus, enesega rahuloleva (sõnades rahulolematu) supilinlase maailmavaade moonutab õela irve seltskonnakroonika üle turvaliseks naljalooks. Kust võikski üks tartlane võtta isiklikku kogemust glamuurist, sellest särast ja pahest, mida palju…
-
Katja Savinova sigitati Altai oblasti kolkakülas, lapserohkes kolhoosiperes, mis paistis silma sellega, et kogu talutäis laulis vägevalt. Kõik nad olid varustatud hullumeelselt ohjeldamatu häälematerjaliga. Muidugi ihkas Katja pääseda lavale. Või linale.
Pärast kooli Moskvasse tunginuna sattus tüdruk kõigepealt maaehitusinstituuti, ent järgmisel aastal pürgis juba kinokooli. Sisseastumisel luges ta Anna Karenina monoloogi. Ta tegi seda niivõrd sisenduslikult, et žürii nägi vaimusilmas teda juba end rongi alla heitmas.
Esimene ponnistus…
-
“Memories Denied” (“Tõrjutud mälestused”, režissöör Imbi Paju) linastus 8. märtsil europarlamendis.
Küüditamist ja muid nõukogude võimu õudusi meenutati 1990. aastate alguses massiliselt. Ausalt öeldes mõtlesin Imbi Paju filmist “Tõrjutud mälestused” lugedes, et mida seal ikka enam jutustada.
Enne veel, kui linateost nägin, kuulsin autorilt endalt, miks ta selle filmi tegi. Sirvisin ajusopid läbi ning tõdesin, et punase terrori kohta on ära räägitud umbes pool. Sündmused, arvud, kuupäevad, kirjeldused…
-
Kas “Kuldrannake” on burlesk? Tögamine? Jämehuumor? Pull? Jalaga tagumikku? Kindlasti mitte satiir, mis hindaks ühiskonda kodanikupositsioonilt.
Mängufilm “KULDRANNAKE”, Taska Film, 2006.
Režissöör Jüri Sillart, stsenarist Hans Luik, produtsendid Kristian Taska ja Hans H. Luik, operaator Mait Mäekivi, näitejuht Priit Pedajas. Osades Ülle Lichtfeldt, Merle Palmiste, Maria Avdjuško, Marika Korolev, Hendrik Toompere jr, Sepo Seeman, Veikko Täär, Mait Malmsten ja Taavi Eelmaa. Esilinastus 9. III kinos Kosmos.
Üheltpoolt on tänapäevasus…
-
Kriitikud on nimetanud filmi “Capote” esseeks, mis toetub kirjanduslikule eksperimendile.
Režissöör Bennett Milleri “Capote” paistab biograafiliste linateoste hulgast silma oma erilisusega, kuna käsitletud on kirjanik Truman Capote’i elust vaid kuueaastast lõiku, kui ta tegeles kirjandusliku eksperimendiga, nelikmõrva uurimise alusel väljamõeldisteta romaani “Külmavereliselt” kirjutamisega. Sellest sai kirjaniku tippteos ning dokumentaalse laadi üks paremaid näiteid Ameerika kirjanduses.
Sellest lähtuvalt on mõned kriitikud nimetanud filmi “Capote” filmilikuks esseeks, mis toetub…
-
Juhtus nii, et kaatril oli koeranäss. Muudkui sibas junga kannul. Kord libises loom iseenda lollusest üle parda. Žora kargas koerale merre järele. Et päästa. Laev eemaldus neist täiskäigul. Siis käis kõmakas. Kaater oli sattunud miinile. Laevalt ei pääsenud keegi. Koer oli päästnud nooruki elu.
Sõda pillutas Žorat: ta oli Bukaresti, Budapesti, Viini vallutajate hulgas, sai haavata, lapiti kokku ja taas madinasse. Esimesel rahuaastal tutvus juhuslikult teise Žoraga,…
-
näitlejad Hendrik Toompere jr, Maria Avdjuško ja
Ülle Lichtfeldt
“Kuldrannakeses”.
Thomas Schmauser ja
Rasmus Kaljujärv filmis “Kõrini!”.
Rein Oja “Vanameeste
paradiisis”.
Paul Oskar Soe “Ruudi”
nimiosas.
4 x KAADER FILMIST
2005. aasta ei toonud eesti filmi suuri tõuse ega tagasilangusi. Möödunule vaadates võiks ütelda, et suhteliselt normaalse rütmiga tehti tööd, filmielu liikus kaasa muu kultuurielu liikumistes. Sellise stabiilse olukorra kohta võib ägedam ja ootusärevam kriitik hüüda: no mis me nokitseme?…
-
Saksa film on mind ikka saatnud. Tänu emale ja koolile saan saksa keelega hakkama ning vahest kirjutada ka lühemaid tekste ilma selleta, et keegi kõrvalt mu teksti kohta “schrecklich” ütleks. Seepärast vahin ka tänapäeval Saksa telejaamu ning püüan roostetavat keelt alles hoida.
Saksakeelses filmis on midagi kodust. Näiteks DEFA-Film. . . . oijah. Kui olin Ida-Saksas kroonus, oli brigaadi keskel väljakul “tele-zentr,” kust anti edasi nõukogude militaarseid ideoloogiaprogramme. Telekeskuse…
-
Paul Oskar Soe kaader filmist
Mängufilm “RUUDI”. Allfilm, MRP Matila Rõhr Productions, Schmidtz Katze Filmkollektiv, 2006. Režissöör Katrin Laur, produtsent Piret Tibbo-Hudgins, stsenaristid Aare Toikka ja Aarne Mägi, operaator Rein Kotov, helioperaator Ivo Felt, kunstnik Toomas Hõrak.
Osades Paul Oskar Soe, Katariina Lauk, Aarne Mägi, Guido Kangur jpt.
Esilinastus 23. II Tallinna kobarkinos.
Katrin Laur on mulle meelde jäänud oma VGIKi diplomitööga 1980. aasta paiku. Pealkirja olen küll…
