-
Teismeliste iidol Keira Knightley särab. iNTERNET
Naiskirjutust kui tõrjutut käsitlenud Elanie Showalteri meelest oli Jane Austen tipp, Charlotte Brontë kaljunukid, George Sand kõrged mäed ja Virginia Woolf vooremaa. Nõnda oli kogu (eel)viktoriaanlik naiskirjandus kandvatesse kujunditesse jagatud.
Maailmakirjanduse tippude ekraaniletoomise võimalused aga hakkavad ahenema. “Uhkus ja eelarvamus” ilmus sellesse ritta, kus varem olid “Ohtlikud suhted” või “Noor Werther”. Nii mõnestki teosest on juba mitu filmiversiooni, harilikult valminud ühise kaubamärgi…
-
Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson
Mark Soosaare dokumentaalfilm “KOLM KUJURIT”. 2005, 20 min.
12. novembril, Amandus Adamsoni 150. sünnipäeval esitles Mark Soosaar Pärnu uue kunsti muuseumis oma viimast dokumentaalfilmi “Kolm kujurit”. Film kõneleb Anton Starkopfist, Jaan Koortist ja Amandus Adamsonist nende tütarde mälestuste kaudu.
Isade ja tütarde teema, üldse perekondlikud lähisuhted on Soosaare teema. Seda on vilksamisi juba “Eesti talufilmis” (1973) ning kolmkümmend aastat hiljem valminud “Liblikate…
-
“LIBAHUNDI NEEDUS”. Režissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Margus Kasterpalu, Ilmar Raag ja Rainer Sarnet, operaator Janno-Hans Arro. Mängivad Katariina Lauk, Raine Loo, Kersti Kreismann, Marje Metsur, Merle Palmiste, Elina Reinold, Viire Valdma, Tiit Lilleorg, Mait Malmsten, Raivo E. Tamm, Hannes Kaljujärv, Janek Joost, Tõnu Oja, Peeter Jakobi, Kalju Orro, Rene Reinumagi, Lembit Eelmäe jt. Esilinastus 26. XII 2005 kinos Sõprus, ETVs 1. I.
Eesti teatri aastat sisse…
-
21. IX 1944 Matsalu lähedal Puises Reigo talu hoovis. Ülemises reas vasakult esimene on Tiit Kuusik, teine Friedebert Tuglas, paremalt esimene Paul Keres. Neile kõigile oli määratud jääda Eestisse ning koos sünnimaaga ja oma rahvaga üle elada kõik sõjajärgsed poliitilised, ideoloogilised, majanduslikud, moraalsed ja hingelised katsumused.
Foto J. REIGO PEREKONNAARHIIVIST
22. septembri õhtul 1944, kui venelased hommikutundidel pärast kolmeaastast äraolekut taas Tallinna tungisid, pidas Eesti Vabariigi valitsus Matsalu…
-
Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson
Mark Soosaare dokumentaalfilm “KOLM KUJURIT”. 2005, 20 min.
12. novembril, Amandus Adamsoni 150. sünnipäeval esitles Mark Soosaar Pärnu uue kunsti muuseumis oma viimast dokumentaalfilmi “Kolm kujurit”. Film kõneleb Anton Starkopfist, Jaan Koortist ja Amandus Adamsonist nende tütarde mälestuste kaudu.
Isade ja tütarde teema, üldse perekondlikud lähisuhted on Soosaare teema. Seda on vilksamisi juba “Eesti talufilmis” (1973) ning kolmkümmend aastat hiljem valminud “Liblikate…
-
“LIBAHUNDI NEEDUS”. Režissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Margus Kasterpalu, Ilmar Raag ja Rainer Sarnet, operaator Janno-Hans Arro. Mängivad Katariina Lauk, Raine Loo, Kersti Kreismann, Marje Metsur, Merle Palmiste, Elina Reinold, Viire Valdma, Tiit Lilleorg, Mait Malmsten, Raivo E. Tamm, Hannes Kaljujärv, Janek Joost, Tõnu Oja, Peeter Jakobi, Kalju Orro, Rene Reinumagi, Lembit Eelmäe jt. Esilinastus 26. XII 2005 kinos Sõprus, ETVs 1. I.
Eesti teatri aastat sisse…
-
21. IX 1944 Matsalu lähedal Puises Reigo talu hoovis. Ülemises reas vasakult esimene on Tiit Kuusik, teine Friedebert Tuglas, paremalt esimene Paul Keres. Neile kõigile oli määratud jääda Eestisse ning koos sünnimaaga ja oma rahvaga üle elada kõik sõjajärgsed poliitilised, ideoloogilised, majanduslikud, moraalsed ja hingelised katsumused.
Foto J. REIGO PEREKONNAARHIIVIST
22. septembri õhtul 1944, kui venelased hommikutundidel pärast kolmeaastast äraolekut taas Tallinna tungisid, pidas Eesti Vabariigi valitsus Matsalu…
-
Linnulennult tagasi vaadates võib nentida paradoksi, et tehti mitmeid, tuleviku suunas tähtsaid filmiotsuseid ja päevakajalisi filmitooteid, kuid vähe silmanähtavalt veenvat kunsti. Organisatoorsus toimib, kuid linateosed ei anna villa. Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) paistab kui meie filmi aju ja tõukemootor, aga vähem süda(metunnistus). Ja polegi mõtet piiritleda eesti filmi ühtset südant, see on väga laiali, tuksub ja tunneb sadat moodi.
EFSi peadirektor Martin Aadamsoo andis aasta alguses siin…
-
Režissöör Jüri Müür koos operaator Mihhail Dorovatovskiga mängufilmi “Inimesed sõdurisinelis” võtetel aastal 1967. kaader Enn Säde filmist “Jüri – see mulk. . . .”.
Dokumentaalfilm “Jüri – see mulk. . . .”. Režissöör ja stsenarist Enn Säde, operaator Ago Ruus, produtsent Maie Kerma, Profilm, 132 min, esilinastus 26. XI 2004.
Täispika filmi tegemine Johannes Hindist jäi pooleli, meil pole suurt filmi Arnold Seppost ega Jüri Kukest, Jüri Müürist aga nüüd on. Kahtlemata…
-
Starevitšit valdas aastaid eriline Gogoli-kirg, ekraniseeris ta ju ka “Vii”, “Portree”, “Maiöö” ja teisi noore Gogoli etnograafilis-fantastilisi lugusid. Starevitši ekraniseeringud olid iseäralised, ühest küljest säilitas ta kanoniseeritud Gogolile omistatud idüllilise värvingu ja huumori, olme ja ulme, teisalt aimus filmi tagant ka tasakaalutu kirjaniku “tsirkulaarset psühhoosi”, kus sisemine kindlusetus avaldus hüplevas sündmustikus, järskudes meeleoluvahetustes.
Gogolil oli kurat kirjeldatud lustlikult: eestpoolt “jumala sakslane”, tagant “ehtne mundris kohtuametnik”. Ent see…
