
„Ilmauks on irvakil“ pakub nägemust Betti Alverist Alveri-uurija ja kunagise isikliku tuttava Enn Lillemetsa pilgu läbi.

Internetis toimunud „Sundance’i“ filmifestivalil olid fookuses mitmekesisus ja kaasamine – muidugi ka sumopüksikutega Nicolas Cage.

„Hundikskäijad“ ja „Kuu peale“ on kaks kõige erinevamat võimalikku animafilmi vaidluses toore ja lihvitud animatsioonistiili eeliste üle.

Tänavune elutööpreemia laureaat Enn Säde on andnud Eesti filmilukku nii mitmekülgse panuse, et seda on ühe lehekülje peale väga keeruline kokku pressida.
Portreedokumentaalfilm arhitekt Alvar Aaltost pakub ebatavaliselt isiklikku plaani, sümbioosi arhitektuuri- ja armastusfilmist.
Dokfilmis „Teel taevasse“ pole lekkivaid kirste, poolmädanenud või põlenud dramaatilistesse poosidesse tardunud kehasid, pole nn tõeliselt elavat surma, kõik on ikka korralikult halal.

2021. aasta kaheksa „Eesti lugu“ ilmestavad väga hästi seda, miks on keerulistel aegadel filmikunsti vaja.
„Sea aasta“ aitab meenutada, kuivõrd heitlikud on viimased aastad ikkagi olnud, kui palju vastuolulisi sündmusi on pealtnäha lühikese aja sisse jäänud.

Värske dokumentaalfilm „Sõda ja puuhobune“ jutustab mungast, kelle töö ja palved ulatuvad Tallinna vanalinna müüride vahelt Ukraina steppideni.

Mati Kütt: „Tahaksin anda vaatajale signaali, et kui ta millestki aru ei saa, siis vähemalt on tal võimalus mu märguannete põhjal ise oma lugu hakata punuma.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.