-
Riigi teaduspreemiate komisjon selle esimehe Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi eesistumisel vaatas oma selle aasta esimesel koosolekul läbi ülikoolide ja teiste teadusasutuste nõukogude ning Eesti TA akadeemikute poolt teaduspreemiatele esitatud ettepanekud. Riigi teaduspreemiate põhimäärusele vastavaks tunnistati kokku 28 ettepanekut. Komisjon jätkab tööd ettepanekute analüüsimisel, teeb otsuse jaanuari lõpus ning esitab oma seisukohad kinnitamiseks valitsusele.
Leiutise ja arenduse preemia kandidaadiks on esitatud Ago Samosoni, Tiit Tuhermi, Jaan…
-
Ka Stockholmis jääb üha vähemaks vanema põlve pagulasi ja nende järeltulijaid, kes veel jõuavad Karl Ristikivi haual käia või teavad teed sinna. Olen Endel Rihvkiga nõus, et haudu on tarvis elavatele, ja neid elavaid, kes on lugenud ja tunnevad Ristikivi loomingut, on kodumaal üha rohkem. Kuid ta ei ole ainus: sealsamas Stockholmi Metsakalmistul puhkavad Johannes Aavik, Marie Under ja Artur Adson, Gustav ja Aino Suits, August…
-
Valguse kirjastusel Eduard Vääri täienduste ja parandustega ilmunud võõrsõnade leksikoni kuues, uuendatud trükk (2000) mainib ainsana sõna poster inglise päritolu ning annab seletusena “(reklaam)plakat, afišš; plakatialus; stendiettekanne”. TEA võõrsõnastiku 2., täiendatud ja ümbertöötatud trükk (2005) annab postri esmase tähendusena pika ja piduliku seletuse “istungitel ja kongressidel kasutatav teadustöö (illustreeritud) tutvustustahvel”. Tõsi, eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 eelistab postrile teatavasti stendiettekannet ja kunstilise müürilehe tähenduses plakatit.
Ometi –…
-
Igimagnet Paul Keres tõmbab malesuurusi Tallinna ka 30 aastat pärast oma surma.
“Ega te mul ära eksida lase?” Maailmameister asetab kohvri hotellitoa põrandale ja ootab ärevavõitu silmadega vastust. Ta pole varem Eestis käinud. Spordiselts Kalev kutsus ta Paul Kerese mälestusturniirile esimest korda.
Rahustan. Tal on aega paarkümmend minutit. Jõuab vahetada riided ja laskuda allkorruse fuajeesse, sealt kutsutakse ta bussi peale, mis viib linnapea vastuvõtule.
“Kas ootate mind all?” küsib…
-
Kalju Lehe teeneks on koos põlvkonnakaaslase Ott Ojamaaga gümnaasiumiõpik “Väliskirjandus” (1965), mida aastani 1988 ilmus 13 trükki. See õpik ei ole tõlgitud ega kustki maha kirjutatud. Ja William Shakespeare’i 66. sonett, erakordselt aktuaalne tänaselgi päeval, ilmus tolle õpiku autorite pisut vanema eakaaslase Harald Rajametsa tõlkes sessamas õpikus 10 aastat varem kui tuli trükist Shakespeare’i “Kogutud teoste” 7. köide (1975).
Eesti ja vene kirjanduse õpikute kirjutamine ning koostamine…
-
Mul on tänaseni silme ees mälupilt varasest lapsepõlvest, kus ma istun ühe noore mehe süles, kes loeb mulle ette oma lasteraamatut “Sinine liblikas”. See noormees oli minu ristiisa Karl Ristikivi, kes oli tulnud oma sugulastega hüvasti jätma enne maapakku minekut. Pärast seda ei õnnestunud mul temaga enam silmast silma kohtuda, kuigi me olime kirjavahetuses. Tema surmast sain ma nagu kõik siinpool merd elavad eestlased teada ajakirjanduse…
-
Räme, vormikindel, ilus, hetkiti pea indrekhirvlik, aga samas tõmbab Merca sellele tundele jälle kohe ilusti vee peale. Vastne ja võimas luulevalimik ühelt vägevamalt poetessilt. Vilep & Vallik, 2005. 120 lk.
Henri Bergson
LOOV EVOLUTSIOON
1929. aastal Nobeli kirjanduspreemia pälvinud Bergson oli XX sajandi alguses laialdaselt loetud, üks populaarsemaid filosoofe. Tema üks põhimõisteid on “kestus”, ta vaatleb siseelu ja psühholoogilist konstitutsiooni. Tõlkinud Margus Ott, Heete Sahkai, toimetanud Margus Ott,…
-
See on nii tuttuhiuus luulekogu, et kuigi olen mõnd teksti varem lugenud, ei julge veel päriselt öelda, aga selge on see, et väga häid tekste siit leiab: on ühiskonnakriitikat, manifesteerivat ulgu ning isiklikke, väikseid ja südamlikke lugusid. Kujundanud Tiina Tammetalu, korrektuuri lugenud Inna Lusti. Tuum, 2005. 84 lk.
Tõnu Õnnepalu
ENNE HEINAAEGA JA HILJEM. Luulet ja luuletõlkeid 1983 – 2005.
Luulekogumik sisaldab suuremat jagu sellest, mida Õnnepalu/Tode/Nigov tänini kokku…
-
Kalju Lehe teeneks on koos põlvkonnakaaslase Ott Ojamaaga gümnaasiumiõpik “Väliskirjandus” (1965), mida aastani 1988 ilmus 13 trükki. See õpik ei ole tõlgitud ega kustki maha kirjutatud. Ja William Shakespeare’i 66. sonett, erakordselt aktuaalne tänaselgi päeval, ilmus tolle õpiku autorite pisut vanema eakaaslase Harald Rajametsa tõlkes sessamas õpikus 10 aastat varem kui tuli trükist Shakespeare’i “Kogutud teoste” 7. köide (1975).
Eesti ja vene kirjanduse õpikute kirjutamine ning koostamine…
-
Mul on tänaseni silme ees mälupilt varasest lapsepõlvest, kus ma istun ühe noore mehe süles, kes loeb mulle ette oma lasteraamatut “Sinine liblikas”. See noormees oli minu ristiisa Karl Ristikivi, kes oli tulnud oma sugulastega hüvasti jätma enne maapakku minekut. Pärast seda ei õnnestunud mul temaga enam silmast silma kohtuda, kuigi me olime kirjavahetuses. Tema surmast sain ma nagu kõik siinpool merd elavad eestlased teada ajakirjanduse…
