Toeta

Kirjandus

  • Kuus aastat Ukrainas

    Lvivi Ivan Franko ülikooli eesti keele õpilaste peale tagasi mõeldes…

    Pärast vihuviimast eesti keele tundi istume õpilastega Ivan Franko pargis murul ja ajame eesti keeles juttu. Kuus aastat on möödunud päevast, kui ma siia tulin, ja ma ei teagi, mis hetkel hakkasid need ukrainlased siin minu kõrval eesti keeles rääkima sedavõrd hästi, nõnda soravalt ja veatult nagu nad praegu minuga siin murul vestlevad.
    Kui ma uue…
    Riina Roasto
    3 minutit
  • Intervjuude igavus ja lust
    Luuletaja ja tõlkija Carolina Pihelgas.
    Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix

    Intervjuude igavus ja lust

    Carolina Pihelga grupifoto 13 kirjanikuga on veidi aegunud, kuid ometi on seda ülesvõtet põnev uurida.

    Andrus Kasemaa
    4 minutit
  • Suht-koht enam-vähem bole-mene nitševoo raamat

    Suht-koht enam-vähem bole-mene nitševoo raamat

    Unustage banaalsed kinkeraamatud!

    Janika Läänemets
    3 minutit
  • Luulesalv
    Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

    Luulesalv

    Øyvind Rangøy on Norra päritolu Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta tutvustab end nii: „Külastasin Eestit esimest korda 20 aastat tagasi. Mu esimene eestikeelne sõna oli „sisikond“, selle õppisin eesti neiu kõrval lõhet rookides. Paar kuud hiljem kohtusin teise eesti neiuga. Esimene…
    ØYVIND RANGØY
    2 minutit
  • Kõik on Norras

    Kõik on Norras

    Knut Ødegårdi religioosne luule ning Øyvind Rangøy poeetiline segu merest, fjordidest ja mälestustest tekitavad soovi norra luulega edaspidigi kohtuda.

    Siim Lill
    5 minutit
  • Teadsime, et sm Vseviovi süda ei tuksunud komsomolile
    Ka tõestisündinud lugude jutustaja jääb pigem (isegi kui aineks on oma perekonna lood) kirjanikuks kui ajaloolaseks.
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix
    ,

    Teadsime, et sm Vseviovi süda ei tuksunud komsomolile

    David Vseviovi elulooraamat laseb aimata, kuidas imbus meie ellu argistalinism, mille karakteersed detailid võivad lugejale siiski kaduma minna.

    Rein Ruutsoo
    6 minutit

  • Dokuilukirjandus nagu kooliõpik

    David Vseviov on kirjutanud humoorika teatmeteose elust 1950ndate aastate Eestis.

    Tuntumad raamatud 1950ndate aastate eluolust on meil Viivi Luige „Seitsmes rahukevad“ ja Leelo Tungla „Seltsimees laps“ koos oma järgedega. Tundub, et kaua ei tahtnud keegi tost ajast kirjutada – liiga rusuv, aga siis tekkis nõks, et lapse pilgu läbi on pilt pisut teine. Lapsepõlv on ikka (tagantjärele) ilus.
    Liigset nostalgiat väldivad küll nii Tungal, Luik kui ka David…
    Peeter Sauter
    4 minutit
  • Luuletu luule päästab luule
    Kuvatõmmis Pöial on jala Alaska Instagrami kontolt.
    @jalaalaska

    Luuletu luule päästab luule

    Ühismeedia tõttu ei ole muutunud mitte luule olemus, vaid selle vastuvõtmise viis ning suhtumine autorisse.

    Hanna Linda Korp
    9 minutit

  • Kui humanism seisatab. Korraks

    Filosoofiadoktor ja vanade keelte asjatundja Marju Lepajõe oli isa moodi ja ema näoga. Tema ja ta vendade isa, Eesti maaülikooli teraviljakasvatuse professor ning (õlle)odra uurija dr Jaan Lepajõe (1928–1999) jäi eriti 1970. aastatel Tartus iseäranis vaimse kultuuri koosolekutel meelde kui alati vaikiv kuulaja, kes oli keskendunud kaasamõtlemisele. Alles palju hiljem, juba pärast ta elutee lõppu, selgus, kui põhjalikult oli ta tundnud teraviljakasvatuse piirkondade ajalugu, kaasa arvatud…
    Peeter Olesk
    3 minutit

  • Marju Lepajõe 28. X 1962 – 4. VII 2019

    Suvisel juubelilaulupeo nädalal lahkus meie seast ootamatult filoloog, tõlkija ja usuteadlane Marju Lepajõe. Seda kaotust on väga raske mõista ja veel raskem sõnadesse panna, sest ta suutis inspireeriva inimesena oma meeldejäävate väljaütlemistega puudutada paljusid.
    Marju sündis ja kasvas Tartus põllumajandusteadlaste Leida ja Jaan Lepajõe peres, seltsiks vanemad vennad Madis ja Tiit. Nooruspõlves mängis ta pühendunult korvpalli. Ühes intervjuus ütles ta paari aasta eest häbenemata, et on elus…
    3 minutit
Sirp