Kirjandus
-
Kõigis kuues Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale kandideerivas lasteraamatus käsitletakse suurte muutustega kohanemist ning sellega kaasnevat hirmu. Keerulistele teemadele vaatamata on kõik teosed helged ja elujaatavad.Päike ja Pilv; Pegasus; Koolibri; TammerraamatKuidas saada aastaauhind?
Hea lasteraamat on kirjutatud ladusas ja rikkalikus eesti keeles, seal käsitletakse valitud teemat helgelt ja elujaatavalt ning see on kvaliteetselt illustreeritud.
8 minutit -
Väike PD ja Lil Till on ka kirjandus, osakem näha neis väravat noorte jaoks. Väike PD ja Lil Till 26. I 2024 Tallinnas Helitehase üritusel „Fight Club #1“, kus toimub räpparite poksimatš.Taavi Sepp / Postimees / Scanpix BalticsEesti sõnastamatus 500
* * *
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea. Selle tähendus on mulle praegu veel ainult intuitiivselt tajutav. Hing –…3 minutit -
Sõda naise keha pärast
Ei saa öelda, et Annie Ernaux kõneleb sellest, mis on olnud – et nüüd on kõik teisiti ja kohutavad ajad on möödas. Naise vabadus on alati midagi, mis tuleb aina uuesti kätte võita, selle nimel võidelda.
7 minutit -
Prantsusmaal räägitakse meeste ja naiste kirjutatust ikka veel erineval moel, tõdeb Annie Ernaux, ja seda ei ole muutnud isegi Nobeli kirjandusauhind.Francesca Mantovani / © Editions GallimardAnnie Ernaux kui inimkond
Nobeli kirjandusauhinna laureaat seisab enda läbielamiste kujutamise kaudu kõigi teistegi naiste õiguse eest oma keha üle ise otsustada.
6 minutit -
Novelliauhinna laureaadid Meiu Münt ja Brigitta Davidjants 2. märtsil Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumis. Kolmandat korda enam kui pool sajandit vana auhinna ajaloos on mõlemad laureaadid naised.Kris MoorInimene ta ju ongi
Tänavuse novelliauhinna pälvisid Brigitta Davidjants ja Meiu Münt, kes paistavad silma oskusega avada inimloomuse ebatäiuslikkust ja haavatavust.
2 minutit -
Oskar Luts andis „Kevade“ esimese osa välja 1912. aastal, millele järgnes teine osa aasta hiljem. Nii saab öelda, et tervikuna jõudis „Kevade“ esimest korda lugejateni 1913. aastal. Samal aastal ilmus ka Marcel Prousti romaanisarja „Kadunud aega otsimas“ esimene köide „Swanni poolel“ („Du coté de chez Swann“).„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum; Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia CommonsEsimesed laused
Avaridade poeetika Oskar Lutsu ja Marcel Prousti teostes
11 minutit -
Kuldsete silmadega vulkaan
Joanna Ellmanni värskes luulekogus ei uinuta enam mitte maa all, vaid eksootilises koopas või müstilises kellavabas ruumis.
6 minutit -
Tervenemine keeldumise läbi
Nina Lykke romaani „Ei ja veelkord ei“ tegelased keelduvad jätkamast oma ummikusse jooksnud argielu. Millega see aga asendada?
5 minutit -
Suurele tartlasele, suurele eestlasele
In memoriam Krista Aru (1. VIII 1958 – 25. II 2025)
5 minutit -
Jaan Krossi trotslikkus ja Sveta Grigorjeva kompromissitus
19. veebruaril selgus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Sveta Grigorjeva raamatuga „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023).
„Frankenstein“ on Grigorjeva kolmas luulekogu – varem on ilmunud „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) ja „american beauty“ (2018). Žürii…2 minutit
