Kirjandus
-
On ette tulnud, et kirjandus on uuesti ellu äratanud juba hääbunuks peetud keele ja rahva. Liivi keeles, mida räägib emakeelena vaid mõni inimene, kirjutab värsse kogunisti kolm kirjanikku: Valts Ernštreits, Baiba Damberga ja Ķempi Kārl alias Karl Pajusalu. Alates 2023. aastast peetakse kunagistel liivi aladel liivi pärandi päeva, lindude äratamise püha. Liivi pärandi päeva rõõmsad tähistajad 24. III 2024 Iklas.Häädemeeste vallavalitsusMis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?
Võitluskaaslase, eeskuju ja sõbra Arvo Valtoni elutöö innustab soome-ugri rahvaste kultuuri eestvedajaid pingutusi ses vallas jätkama.
8 minutit -
Armastusega kirjutatud raamat otse Tartu südamesse
Võib-olla kammitsebki Tartut armastusepuudus? Need, kes peavad linna juhtima ja otsuseid langetama, äkki ei armasta seda linna piisavalt ja päriselt nagu Juhani Püttsepp.
5 minutit -
Inno Salasoo 6. IX 1929 – 27. XII 2024
Pärast jõulupühi kutsuti Sydneys 96. eluaastal taevateele Inno Salasoo, teadlane ja eestluse hoidja Austraalias.
Inno Salasoo sündis 6. septembril 1929. aastal Tartumaal. Salasoode (kuni 1932 Sogenbits/Sogenpits) suguvõsa puhkepaik on Äksi kiriku kalmistul. Isa Hugo Salasoo, legendaarne arhivaar Eesti Arhiivis Austraalias, oli koolipoisina võidelnud Vabadussõjas. 1932. aastal kaitses Hugo Salasoo doktorikraadi farmaatsias. Enne Teist maailmasõda töötas ta Tallinnas sotsiaalministeeriumi farmaatsia osakonna direktorina. 1940. aastal ostis ta Kivimäel apteegi, mille Nõukogude võim rekvireeris.…2 minutit -
Eesti raamatu aasta 2025
Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini…2 minutit -
Kristiina Ehin 5. detsembril Tartus saksa kultuuri instituudi saalis oma uue raamatu „Südametammide taga“ esitlusel.Gabriela JärvetNaine nagu mina
Päikeseline poetess paljastab oma peidus poole. Kristiina Ehini uue raamatu sõnum kõlab: naised, õppigem ennast väärtustama.
6 minutit -
Lilli Luuk ei kirjuta, vaid manab. Tema romaan „Ööema“ on üks lõppeva aasta võimsamaid teoseid.Piia RuberLilli Luugi meisterlikkuse koetis
Teine maailmasõda ei lõpe enne, kui toona kannatanute järeltulijad oma (perekonna)lugu mõtestavad ning seeläbi muutuvad. Ühe võimaluse pakub selleks kunst.
9 minutit -
Berit PetolaiErakoguLuulesalv – Berit Petolai „Talvine pööriaeg“
Talvine pööriaeg
Talvel oleme teistsugused,
nii on see siin alati olnud.
Mõtleme teistmoodi,
igatseme teistmoodi,
üle õuegi viib teistsugune samm,
teelehtedest rajad asendunud
lumiste üraskikäikudega
kõrgete vallide vahel.
Nagu talvine tardunud mets –
kõik on vaiksem, liikumatum, rahulikum.
Aga metsa südames väreleb midagi,
üksiku lõkkena veikleb seal
unenägu valgusest,
habras igatsus,
mis on sättinud end tasakesi…1 minut -
Kui isiklik on poliitiline ehk Soome ajalooline trauma
Soome valgete-punaste vastuolu on hakanud taanduma alles nüüd, rohkem kui sada aastat pärast kodusõda. Niisugused romaanid nagu „36 urni“ aitavad jõuda mõistmise ja lepituseni.
4 minutit -
Üheks päevaks, üheks ööks
Päiv Dengo luulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ tekstid tahavad läbitantsimist, kehastamist, väljahääldamist.
5 minutit -
Ants Haljamaa 8. VII 1941 – 9. XII 2024
Lahkunud on tõlkija, toimetaja ja kirjastaja Ants Haljamaa, kelle käe alt on eesti keelde jõudnud mitmed soome kirjanduse olulised teosed.
Harjumaalt Keavast pärit Ants Haljamaa oli hariduselt eesti filoloog. Lõpetanud 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, asus ta tööle kirjastuses Valgus, kus pidas aastakümnete jooksul nii korrektori, toimetaja kui ka toimetuse juhataja ametit. 1991. aastal sai temast kirjastuse Koolibri juhtiv toimetaja.
Ants Haljamaa kuulus literaatide põlvkonda, kellele soome keel oli igapäevane võõrkeel…2 minutit
