Alatskivil toimunud kriitikateemalise kirjanduse suvekooli esimese päeva õhtul peeti vestlusringi, kus osales toimetajaid mitmest Eesti kultuuriväljaandest: Merle Karro-Kalberg (Sirp, arhitektuur), Pille-Riin Larm (Sirp, kirjandus), Brita Melts (Keel ja Kirjandus, kirjandusteooria ja -kriitika), Tõnis Parksepp (Värske Rõhk, kriitika) ja Maia Tammjärv (Müürileht, kirjandus). Siinkirjutaja juhtimisel kõneldi sellest, missugune on praegune kriitikapilt toimetaja silme läbi.
Üldisel kirjanduslikul taustal sai kõrgendatud tähelepanu osaliseks arhitektuurikriitika eripära. Näiteks on arhitektuurist kirjutajaid raskem…
Teinekord tundub, et eesti kirjandusel on kõik olemas, mis vaja: oma filosoofid, oma stiilimeistrid, oma grafomaanid, oma krimikirjanikud, oma ulmekirjanikud, oma vagurad meistrid ja hullud uustulnukad, vagurad uustulnukad ja hullud meistrid. Mida veel tahta?
Õnneks pole see kirjanduseasi nii paigas meil midagi. Mis kirjandus, isegi kirjanduskriitika pole paigas, teatakse kõnelda, kuid kuri temaga, las ta jääda mõneks teiseks korraks närida. Oluline on see, kas meil kirjanduses uusi…
John Wayne mängib alati samas filmis, sest kuigi režissöör võib püüda leiutada uusi lugusid, tunneb publik kunstlike varjamiste kiuste rahuldustundega alati ära sama loo.
Ettekanne kirjandusteaduse V suvekoolis „Kriitika võrgus – saak või kütt?“ 1
Olen sattunud teie ette kõnelema kuidagi eksikombel. Ajasin sõrad vastu, sest ei ole ma kriitik ega ammugi kirjandusteadlane, saan pakkuda vaid lugeja nägemuse. Johanna Rossile ütlesin, et räägin rohkem sellist külamehejuttu, kuidas kaugelt eemalt asjad paistavad. „Juhan Liiv oli ka külamees!“ vastas ta mulle seepeale. Ning lisas, et palju kohvi ja võileibu pakutakse.
Võib-olla on…
Siinses Sirbi arvustuses ja selle aluseks olevas raamatus üsnagi teoreetilisse elevandiluust torni suletud Laclau arusaamad on viimasel ajal hakanud elama omajagu korratut elu argisel poliitikamaastikul. Nagu on väljendanud Kajar Pruul,1 pole Laclau isegi peljanud „liikuda poliitilise olukorra vahetu analüüsi radadel“, keskendudes ennekõike Ladina-Ameerikale. Euroopa poliitikas on Laclau mõju avaldunud Lõuna-Euroopa nn nördinute (indignati, indignados) liikumistes, mille silmatorkavaim ilming on seni Syriza tähelend. Mõtestatuimalt esindab Laclau ideedele…
„Trepikoja“ võti on tiitel, mida raamatu autor on vähemalt korra kasutanud oma Õhtulehe arvamusartikli juures – „Nasta Pino, lihtne inimene“.1 Kui kes tahes teise puhul paistaks see „lihtne inimene“ kas liigpretensioonikas, poliitiliselt kallutatud või ka otsesõnu lame (tuletagem meelde kunagist ideaali „lihtne nõukogude inimene“), siis Nasta Pino puhul tuleb sellesse enesemääratlusse suhtuda täie austusega. Ega Pino, üle tosina raamatu autor ning pikaajaline ajakirjanik, tegelikult nii lihtne…
Ei ole meie hulgas enam säravat sõnamängurit, humoristi, tõlkijat, uudishimuliku vaimuga ajakirjanikku, toredat ja päikselist inimest Mati Soomret. Kirjandusse astus ta tõlkijana, tuues 1983. aastal inglise keelest meie keelde hilisema nobelisti V. S. Naipauli romaani „Sissid“. Tema tõlketöö viljadest ei saa koostada pikka bibliograafiat. See-eest võib öelda, et Soomre valik oli stiilne ja teosed nõudlikud. Muu hulgas võime tänu temale lugeda eesti keeles nii mõndagi veel D. H.…
Möödunud kolme aasta jooksul on ilmavalgust näinud neli väga kaunist ja meeleolukat raamatut. Marie Underi elu ja loomingu tunnustatud uurija Sirje Kiin on kokku pannud eesti luule ühe tippluuletaja loodusluuletused ja vastavalt aastaaegadele avaldanud need neljas väljaandes. Juba alguses paelub pilku maitsekas kujundus eesti kunstnike maalidest, mis on antoloogiates lisatud iga osa ette. Kunstiteosed tõstavad raamatute esteetilist kaalu, pakkudes lugedes silmale naudingut. Kiidusõnu väärivad ka kujundaja…
Kas naiste potentsiaali realiseerimine saab tähendada vaid sünnitamist, kuna see on nende ainus erivõime?
Nüüd juba üle aasta tagasi ilmus provokatiivse publitsisti Mihkel Kunnuse teine kultuuri- ja ühiskonnateemaline kogumik „Roheline süü“. Selle 15 teksti varieeruvad mõõdukalt arvamusžanride vahel: essee, arvustus, kolumn jm. Tekstides on puudutatud mitmeid teemasid (kirjandus, film, moodne kunst, majandus, sõnavabadus, sooline võrdõiguslikkus, religioon jne), ent laias laastus võib need jaotada…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
1992. aasta riigikogu valimiskampaania ajal Tondi kasarmute piirdeaeda värvimas.Repro raamatust.
John Wayne mängib alati samas filmis, sest kuigi režissöör võib püüda leiutada uusi lugusid, tunneb publik kunstlike varjamiste kiuste rahuldustundega alati ära sama loo.Internet
