Läti luuletaja Astrīde Ivaska, Eestile ja eestlastele meie armas sõber Astrid Ivask, suri 24. märtsil Riias. Ta sündis sealsamas Riias Läti sõjaväekindrali Mārtiņš Hartmanise peres. Isa represseeriti 1940. aastal ja perekond läks sõja jalust Saksamaale, kus Astrid lõpetas gümnaasiumi. Aastatel 1946–1949 õppis ta Marburgi ülikoolis, mille lõpetas filoloogiamagistri kraadiga. Sealsamas Marburgis abiellus Astrid 1949. aastal Riia eestlase Ivar Ivaskiga ja samal aastal kolisid nad USAsse Minnesotasse,…
Kui 12. märtsil ilmusid ühismeedia lehekülgedel suurte tähtedega sõnumid „LÕPUKS OMETI, SIR TERRY, ME PEAME KOOS JALUTAMA“, oli Terry Pratchetti austajatel selge, et armastatud kirjanik on kohtunud oma Kettamaailma-raamatute populaarseima tegelasega. Surm räägib tema raamatutes alati suurte tähtedega, ta on inimlik,…
Linda-Mari Väli: „Minu tekstide üks eesmärke on kindlasti tähelepanu juhtida sellele, et inimene võõrdub keskkonnast üha enam.“
Möödunud aasta lõpul ilmus noore prosaisti Linda-Mari Väli (sündinud 1988) kolmas teos, ulmesugemetega lühiromaan „Võõrdunud“, kus tegelaste vanuselised ning maailmavaatelised erinevused eskaleeruvad konfliktiks. Vestlesime autoriga kirjanduselulistest vastasseisudest ning kirjanduse rollist inimese ja tema elukeskkonna suhte korrastamisel.
Hiljuti tekitasid elavat arutelu Mikk Pärnitsa arvamuslood nihilist.fm-is. Autor paistis…
Giovanni Boccaccio (1313–1375) oli neid renessansiaja kirjanikke, kes on tänapäevase käsitluse järgi kakskeelne: ilukirjanduslikku proosat ja luulet kirjutas ta 1355. aastani itaalia keeles, sellega rööbiti ja 1350ndatest kuni surmani domineerivalt luulet, aga eelkõige mitmesuguseid entsüklopeedialaadseid teoseid kuulsate meeste, naiste, geograafiliste objektide ning paganlike jumalate kohta ladina keeles. Tema tuntuim ilukirjanduslik teos on kahtlemata itaaliakeelne „Dekameron“. Mõjukaim ladinakeelseist on 15 raamatust koosnev „Paganlike jumalate põlvnemine“ („Genealogia deorum…
Lahkunud on Eesti Kirjanike Liidu üks vanemaid liikmeid, viljakas ning mitmekülgne tunnustatud tõlkija ja toimetaja Tatjana Hallap. 18. veebruaril 1928 Tallinnas inseneri hariduslembesesse perre sündinud Tatjana Sari õppis aastail 1935–1940 Tallinna Prantsuse Lütseumis, selle sulgemise järel 1941–1943 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sai lõputunnistuse 1946. aastal Tallinna VIII keskkoolis.
Järgnesid kõrgkooliõpingud aastatel 1946–1951 Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse keele ja kirjanduse erialal, kus põhiõppejõuks oli varem ka lütseumis töötanud…
Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.1
See mure ei ole personaalne probleem – sama nendivad kolleegid teistest väljaannetest. Ja küsimus ei ole ainult missioonis kodumaise kriitikakunsti lippu kõrgel hoida, kirjanikele tagasisidet ja lugejale juhatust anda ning kirjanduses toimuvat…
Taavi Jakobson, Tõeline jumalaosake. Toimetanud Õie Jakobson. Kujundanud Neeme Möll. Pilgrim, 2014. 380 lk.
Indrek Rüütle, Maivälk. Toimetanud Mariina Paesalu. Kujundanud Matthias Sildnik. Kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2014. 74 lk.
Raamatud võivad kõrvuti juhtuda kõige erinevamatel põhjustel. Mõte, et raamatud võivad kuidagi üksteisega suhelda ja üksteist kommenteerida, on igivana ja selle teemaga on tegelenud nii juudi rabid kui ka Jorge Luis Borges oma novellides ja kas…
Enrique Vila-Matase sulest on ilmunud üle 30 teose. Hispaania nüüdiskirjanduse tõlgituima autori autobiograafilise taustaga eneseirooniline romaan „Pariisile ei tule iial lõppu“ on tema loomingu esmatõlge eesti keelde.
Enrique Vila-Matas on üks tuntumaid tänapäeva hispaania kirjanikke, kes on avaldanud üle 30 raamatu ja pälvinud mitmeid kirjanduspreemiaid. Tema originaalset loomingut on tõlgitud umbes 30 keelde. Eesti lugejani jõudis ta Kai Aareleidi tõlkes alles mullu novembris oma autobiograafilise romaaniga „Pariisile ei…
„„Mõned inimesed ütlevad, et ei saa teie kirjutistest aru, isegi kui on neid lugenud kaks või kolm korda. Mida te neile soovitaksite?“ – „Lugeda neljandat korda.““ Tänasel hilissügise hommikul São Paulos lubab see William Faulkneri vastus mul asuda kohe asja juurde ja meelde tuletada, mis vahe on müügiedukatel raamatutel (sest, nagu ütles Bolaño, „need jutustavad lugusid, millest saadakse aru“) ja keerulisema ülesehitusega raamatutel. Viimastest „saadakse vähem…
Jan Kausi mullused miniatuurikogu „Tallinna kaart“ ja romaan „Ma olen elus“ on pälvinud tähelepanu ja tunnustust eesti kontekstis lausa luksuslikult. Ridamisi on ilmunud arvustusi,1 romaani auhindas Tallinna ülikool ning 14. märtsil anti kirjanikule üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind proosa kategoorias.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.