Toeta

Kirjandus

  • Eetrikute keel ja kõne
    ,

    Eetrikute keel ja kõne

    Eetriajakirjanike kõne peab olema selge ja sisu hõlpsasti arusaadav, kuna neil on kuulajate keele- ja muudegi harjumuste kujundajana suur vastutus.

    Uno Liivaku
    14 minutit
  • „Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik
    Mullu oktoobris istutasid Eesti kirjanike liidu liikmed Käsmu loomemaja aeda üheksa viljapuud. Kumma viljad valmivad enne – kas noore puu või uue leksikoni?      
    Kris Moor

    „Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik

    Kirjanike, lugejate ja kriitikute tähtis sõnaraamat on kirjanike leksikon. Palume võimalust selle uuendamiseks, kas või korra veerandsajandi tagant.

    Arne Merilai
    6 minutit
  • ,

    Tasuta kohtade Eesti

    Mis võiks olla riigi kõige demokraatlikum paik? Koht, mida võivad külastada ja kasutada kõik alustades ministrist ja lõpetades kodutuga? Koht, kus saab istuda ja mõnikord ka pikutada, kus saab kasutada tualettruumi, kus on soe ja valge, ja keegi ei vaata viltu, kui veedad seal aega kauem, kui kulub ühe neljaeurose cappuccino joomiseks? Tõenäoliselt asub see linna keskel ja pakub külalislahkelt ruumi lastele-noortele ja kokkusaamispaika pensionäridele? Seal…
    Hanna Linda Korp
    3 minutit
  • Arvo Valton. Märkmeid ja märksõnu
    Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Arvo Valton (Vallikivi). Kirjaniku, luuletaja, stsenaristi, tõlkija ja publitsisti mahukast loomingust tõstetakse eeskätt esile 1960. aastatel diskussiooni vallandanud uuenduslik novellistika. Viimastel aastakümnetel on Valton pühendunud soome-ugri väiksemate rahvaste kultuurile ja kirjandusele. Fotol kirjanik 27. IX 2001 Tartus Toomemäel.           
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Arvo Valton. Märkmeid ja märksõnu

    Olles endale püünel koha välja kirjutanud, võivad klassikud nüüd teha täpselt seda, mida süda soovib. Nende sõnum on aga ikka selge ja elutöö kõrgeimat tunnustust väärt.

    Janika Kronberg
    5 minutit
  • Kuu aega ekvaatori all
    Meie giid Chumpi Washikiat kapokipuu juurte vahel.      
    Erakogu
    ,

    Kuu aega ekvaatori all

    Reisikiri

    Elle-Mari Talivee
    4 minutit
  • Intensiivne inimlikkus kahel pool merd

    Intensiivne inimlikkus kahel pool merd

    D. Nurkse poeetilises ümberasumissaagas „Hääled üle vee“ kuulatakse ja kuuldakse palju, kuid seda võib kõrvutada ka raskete aegade maalikunstiga.

    Ene-Reet Soovik
    6 minutit

  • Helle-Iris Michelson 4. XI 1929 – 12. II 2024

    Pärast pikka mahlast elu lahkus meie seast viljakas toimetaja ja tõlkija Helle-Iris Michelson.
    Helle-Iris Michelson (kuni 1937 Roosmann, kuni abiellumiseni 1958 Roosma) sündis Tallinnas 4. novembril 1929. aastal. Pärast Tallinna 4. keskkooli lõpetamist asus ta õppima Leningradi Lesgafti-nimelisse treenerite kooli, mille lõpetas ujumistreenerina 1951. aastal. 1952. aastal astus ta Leningradi 2. võõrkeelte instituuti, mille lõpetas prantsuse filoloogina 1956.
    Ta alustas ujumistreeninguid 1946 Tallinna Kalevis Friedel Raudsepa juhendamisel ja oli aastatel 1948–1950 kuuekordne Eesti NSV…
    2 minutit
  • Jaan Krossi auhind Rein Veidemannile

    Jaan Krossi auhind Rein Veidemannile

    19. veebruaril, Jaan Krossi 104. sünniaastapäeval selgus temanimelise auhinna tänavune laureaat: tunnustuse pälvis Rein Veidemann raamatuga „Järjehoidja“ (EKSA, 2022). Teosesse on koondatud valik aastatel 2000–2022 perioodikas või kogumikes ilmunud arvustusi, loomingulisi portreid, pühenduskõnesid, ettekandeid ja järelehüüdeid.
    „Kõigis etteastetes on saatnud mind hool, et…
    1 minut
  • Päevade äng

    Päevade äng

    Tõnis Vilu näitab maailma koos selle haavade, armide, ilu ja ebakõladega, nii nagu on.

    Lilli Luuk
    7 minutit
  • Luule, mis tahab ennast kuuldavaks teha

    Luule, mis tahab ennast kuuldavaks teha

    Jüri Kolgi „Fuuga“ on katse ujuda vastuvoolu, soovimatus alluda proosaluule, aga ka lihtsakoelise enter-luule pealetungile.

    Mariia Dorogova
    5 minutit
Sirp