-
*
kui ma mõtlen venetsueela vaeste peale
siis meenuvad mulle nende savionnid
või olid need kivist
või prahist
või kurat teab millest
maracaibo järve ääres
seal kus maracaibo pole enam
laht nafta ja maailma pikim sild
ka pilvelõhkujatega miljonilinn mitte
mille kuberner oli harry männili äi
minge ja vaadake tema monumenti
otsekui barclay de tolly isamaasõjas napoleoni vastu
araabia täkul keset naftat
põlvini põlvili
ja teisel pool riigile kuuluvat naftat
raudtee kitsaste rööbastega
ja
vaesus vaesus vaesus
mis te arvate
mis neil vaestel oma…
-
Liina Lukas, Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1919. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus. 640 lk.
Liina Lukase XIX-XX sajandi vahetuse baltisaksa kirjanduse ülevaade on väga vajalik ja väga kasulik raamat. Kas või sellepärast, et siiani on eesti keeles baltisaksa kirjanduse ülevaateid minimaalselt ja selliseid faktitihedaid pilte veel vähem. Ja see on vist esimene baltisaksa kirjanduse monograafiline käsitlus eestlase sulest üldse. Teose paksuse ja sisumahu suhe ühendus minu ajus küll…
-
Novalis, Aforisme ja fragmente. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 19. 80 lk.
Seda laadi fragmendid on kirjanduslikud seemned.
Nende hulgas võib muidugi olla nii mõnigi viljatu tera –
kuid ometi, kui kas või mõni neist idaneb!
Novalis, “Õietolm”
Saksa vararomantiku Novalise (Friedrich von Hardenberg, 1772 – 1801) tagasihoidliku mahuga, kuid kaaluka mõjujõuga loomingust on seni eesti keeles ilmunud vähe. Vaid luuletus “Hümn ööle”…
-
Juhtus nii, et enne Tiit Made raamatu “Ükskord niikuinii” lugemist olin just lõpetanud Edgar Savisaare “Peaministri” läbipuremise. Savisaare raamat on ääretult isiklik: minu mõtted ja tahtmised, minu tegemised, minu võitlus. . . . Kõik sündmused, kõik asjaolud, kõik inimesed nähtud läbi isikliku prisma, isiklike läbielamiste – ka täna, kirjutamise ajal, veel. Ja kõik koos süvaanalüüsiga.
Madel torkab silma aga tahtlik kõrvaltpilk, krooniku impersonaalsus kuni selleni välja, et ta endast kõneleb…
-
Kirjanike merejalaväeüksus eesotsas kapten Kausjaniga (armeenlane, endine mereröövel) Pahkla välilaagris suureks raamatukogudessandiks valmistumas.
Ettevõtmise “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes. Kirjandustuur III 28. – 30. novembrini 2006” eesotsas on kirjanike liit ning oma õla alla pannud kultuuriministeerium võiks seda missiooni ka edaspidi samamoodi toetada. Eelmise aasta oktoobri lõpus sõitis üle Eesti laiali seitse autot, igas kolm-neli luuletajat, prosaisti vm kirjameest. Tänavu stardib viis ekipaaži: pealinna soliidsed daamid ja härrad…
-
Jeannine Burny ja Maurice Carême’i armusuhtest sai alguse kirjaniku elu lõpuni väldanud kaunis koostöö. Jeannine Burnyga käis vestlemas tõlkija Helle Michelson, kes kanti hiljuti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja just Carême’i “Muinasjutud Caprine’ile” tõlkimise eest. Selle au osaliseks said ka Jaan Rannap jutustuse “Nelja nimega koer” ja Viive Noor oma illustratsioonide eest.
Kui me kirjastuse Eesti Raamat toimetajatena 1980. aastate algupoolel ühel järjekordsel Moskva raamatulaadal koos kolleeg Rein…
-
Oskar Tanner (kodanikunimega Lembit Rattus) alustas 1975. aastal Pioneeri ja Tähekese ühistoimetuses, edasi tulid Rahva Hääl, TMK, Sõnumileht. Pedagoogi-, kirjastaja-, toimetaja- ja tõlkijaametit on ta pidanud aastakümneid. Ja kui temalt küsisin, et mitme raamatu tegemisel siis kokku käpp sees olnud on, vastas ta pärast korralikku mõttepausi, et no sadakond ikka. Aga sada on selline ümmargune tagasihoidlik number.
Hiljuti avaldas Tanner romaani “Mai lõpus õitsevad sirelid”. Kui mõne…
-
See oli aeg, kus Eesti polnud veel iseseisev ning hümni väärikuse pärast muretseda tundus õigupoolest enneaegne.
Mida peame ütlema nüüd, arvestades eesti keele ja Eesti riikluse määratut arengut vahepealse 90 aasta jooksul?
Kuidas me saame oma jalgpalli rahvusmeeskonnalt oodata võitu isegi kodus Makedoonia või Iisraeli üle, kui see peab vähemalt mõttes enne mängu kuulama öökimaajavaid mõttetusi nagu “Ei leia mina iial teal see suure laia ilma peal”…
-
“Jean Baudrillard: “Reklaam on miski, mis eemaldab müürid ja fassaadid, pühib minema kogu arhitektuuri, kogu sügavuse /—/.” Maimik: “Tõepoolest, kogu linnakeskkonda kattev reklaamikelme genereerib õhetavat tarbimisjoovastust, iha nõristust järjest uutele objektidele, /—/.” (“Vana viha”, lk 34.) Rait Avestik
Andres Maimik, Taavi Eelmaa, Rain Tolk, Veiko Õunpuu, Juhan Ulfsak, Vana viha. Valgus, 2006.
Küllap on see normaalne ja loogilinegi, et nii umbes kolmekümnendates aastates kolumnistid ja kirjatsurad, kes on…
-
Irina Meljakova, Sipelgapesa. EKS,TVZ, 2006.
Dmitri Krasnov, Suvine vaherahu. EKS, TVZ, 2006.
Lõpuks ometi on luuletaja ja kultuurimisjonär Igor Kotjuhh jõudnud ammu ihaldatud eesmärgini: esimesed noorte vene keeles kirjutavate Eesti luuletajate kogumikud on trükist väljas. Need kaks raamatut avavad uue raamatusarja “Tuulelohe: esimene lend”. Ehk siis, tänu kirjanduslikule ühendusele Tuulelohe jätkab Tartu-Võru rong sõitu, peatudes ka teivasjaamades. Sisuliselt on see sari Tuulelohe kogumike jätk, autorite esimesed n-ö…
