-
Eesti kultuuri austajale on saare fenomen tõenäoliselt kõige tuttavam seoses painavate armurõõmudega. Piisab, kui meenutada Friedebert Tuglase kõikevõitvat erootilist impressionismi novellis “Maailma lõpus” (1915), kus saare naise (Hiigelneitsi!) hiigeliharus ruineerib ja lõpuks kriminaliseerib isegi meremehe. Või siis August Gailiti romaani “Purpurne surm” (1924), kus tegevuspaigaks oleval Varria saarel seksuaalselt hullunud naiste hordid ajavad taga väljasurevaid mehi.
Saarepiiga lugu
Saare fenomeni, teisisõnu saarelisuse/insulaarsuse diskursus algab siiski Friedrich Reinhold…
-
Béla Hamvas, Veini filosoofia. Verb, Tallinn 2006. 115 lk.
“Joomisel on üks seadus: ükskõik millal, ükskõik kus, ükskõik kuidas. Tõsise aja, tõsise inimese ja tõsise rahva jaoks sellest piisab,” sedastab Béla Hamvas oma “Veini filosoofias” (lk 80). Seejuures sugugi mitte raamatu alguses, vaid pigem lõpus – selgitanud eelnevalt veinide metafüüsilisi ja alkeemilisi omadusi ning andnud ka ülevaate Ungari veinidest ja nende joomisega seotud tavadest. Niisiis ei ole…
-
(Peatükk Pegasuse kirjastuses peatselt ilmuvast romaanist “Lumi”.)
Nobeli kirjanduspreemia läks sel aastal türgi romaanikirjanikule Orhan Pamukile (s 1952), kelle läbimurre kirjanikuna tuli 1970ndail. Ta on üks populaarsemaid türgi kirjanikke maailmas ja ka kodumaal. Isegi vaatamata kurdide poliitilisele toetamisele ning skandaalile ja kohtuasjale, mis ta endale kaela tõmbas, kõneldes Šveitsi meedias miljonist tapetud (täpsemini 1915 – 1917 kõrbesse surema saadetud) armeenlasest – see on tänini Türgis tabuteema. Pamuk…
-
Piltidel: pahemalt – Tristan Vindtorni kaaslanna, Kornelijus Jarbutis, Triztan Vindtorn Norrast, fs ja Jüri Talvet, Anna Auziņa Lätist, Klaus-Jürgen Liedtke Saksamaalt.
Leedu väikelinn Druskininkai pakub maailmale mineraalvett ja iga-aastaseid luulefestivale. Ma ei tea, kui kaugele ulatub selle vee tarbimine, aga “Luulesügis” on üritus, kuhu tullakse ka teiselt poolt maakera. Selle aasta väliskülalised olid Ameerikast, Islandilt, Saksamaalt, Maltalt, Šotimaalt, Walesist, Norrast, Taanist, Rootsist, Poolast, Valgevenest, Lätist ja Eestist.…
-
Aasta algupoolel pani kirjastus Tänapäev kokku uue väikese valiku Jaan Kaplinski viimase viie kümnendi luuleloomingust. Tinglikku sarja, kus enne ilmunud Liiv ja Koidula, on seega nüüd jõudnud ka elav klassik. Arvestades, et veel suhteliselt hiljuti ilmus Kaplinski luule ülimahukas koguteos, pärast mida autor on avaldanud vaid ühe uue luuleraamatu, võib sellise väljaande vajalikkuses mõistagi ka kahelda. Ent “Vaikus saab värvideks” väärtuseks pole ehk niivõrd selle vajalikkus…
-
“Valge kuningriigi” lugemise järel saab selgeks paar asja. Esiteks, Tiit Aleksejevis on ainest kirjanikuks ning annet kirjutada ühel päeval tõeliselt tugev romaan. Ja teiseks, “Valge kuningriik” tegelikult romaani mõõtu välja ei anna – mis aga siiski ei kahanda teose mitmeid väärtusi.
Tuleb nõustuda Janika Kronbergiga, kes 21. VI Eesti Ekspressis ilmunud lühiarvustuses toob esile Aleksejevi kadestamisväärse oskuse anda edasi kohavaimu. Tõepoolest on “Valge kuningriigi” peamiseks tegevuskohaks pulbitseva…
-
Tekstilääts, Kangelasema toitepiim. Koostanud Kiwa, kujundanud Tuuli Aule. ID Salong, 2006. 114 lk.
Kirjandus, tähtis institutsioon, mida teevad/ kirjutavad kirjanikud, kes on mõjukad ja keda võetakse kuulda. Iga kirjanduse, iga kunsti sees on tõmme “mikrole”, nähtamatuse, kustutuse poole. Kindlasti on see üks edasiviivaid jõude. Avant-jõude – destruktsioon, dekonstruktsioon, süntees, perspektiiv, progress, i guess.
Mikrokirjandust ei saa kuidagi tähtsaks institutsiooniks pidada. Õigupoolest ei saa seda mingisuguseks institutsiooniks pidada. Tal…
-
Jan Kaus ja Nadja Ptšelovodova plenaaristungil.
Aapo Ilves endalegi ootamatult esinemas. erakogu
Käesoleva aasta 26. – 29. septembrini leidis aset IX rahvusvaheline soome-ugri rahvaste kirjanduskongress. Toimumiskohaks sedapuhku Karjala pealinn Petroskoi, venepäraselt Petrozavodsk. Osalesin sellisel kongressil esmakordselt, kuid see pole vahest ainuke põhjus, miks kõnealust sündmust elamuseks võib nimetada.
Eelkõige muidugi Venemaa. Olin seal viimati käinud ajal, mil Eesti oli veel Nõukogude Liidu osa. Viisa endise kodumaa avaruste kaldapealsele…
-
Oktoobrikuu esimesel nädalal tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal tegi Mihhail Šolohhov oma elukroonikasse ülestähenduse: “Tänast päeva tohib lugeda kordaläinuks; hommikupoolikul töötasin tublilt oma peatüki kallal, pärastlõunasel jahilkäigul lasksin kaks ulukit ja õhtul kuulsin teadet Nobeli preemia määramisest.” Oli tõesti, millega rahul olla. Isegi B. Pasternak, kes auhinnast pidi loobuma, on kusagil tunnistanud, et kõige rohkem oli ta endaga rahul Nobeli preemia määramise päeval. Või siis täpsemalt:…
-
See lugu on heade, aga juba eos nurjunud ideede jada.
Jean-Paul Sartre, Sõnad. Kordustrükk. Prantsuse keelest tõlkinud Leili-Maria Kask. Varrak, 2006. 208 lk.
1.
Mõtlin selle loo kirjutada kirjana Jan Kausile, fs-ile ja Wimbergile. Kuidagi isadusest, isa olemisest Sartre’i taustal. Sest justnimelt sellisel eksistentsiaalsel taustal on see olnud meie kõigi pärimine oma elu, oma rolli järele.
“Head isa pole olemas, see on üldine reegel; ärgu süüdistatagu selles mehi, vaid isadust…
