-
Raamatuküla on kõrvalseisjale tõenäoliselt üsna uus ja hägune mõiste. Tegelikult on säärased raamatukülad teinud Euroopas ilma juba pikemat aega ja raamat on seal kõige muu hulgas saanud vaikselt välja sureva väikse paiga elluärataja rolli.
Idee on lihtne (teostamine küll palju keerulisem): linn või küla, kus ei toimu midagi erilist, on pandud elama läbi second hand (aga ka uute) raamatute; sõnaga, huvi lugemise vastu aitab muuta oma elukoha…
-
Uku Masingu Kolleegiumi ja Johannes Esto Ühingu väljaandena on alustanud ilmumist Uku Masingu tõlgete sari. Esimesed raamatud on maestro tõlgitud koptikeelsed Tooma evangeelium ja Filippose evangeelium (täpsema ülevaate ja tutvustuse võib leida ka teostele eessõna kirjutanud Jaan Lahe sulest nädalalehest Eesti Kirik 28. IX 2005). Mõlemad teosed kuuluvad sensatsiooniliste avastuste hulka, need leiti Egiptusest Nag Hammadist 1940. aastatel.
Kopti avangard
Tegemist on niisiis apokrüüfsete evangeeliumidega, mis ei…
-
Meie ees on traagiline lugu vaimuhaigetest, lootustest ja nende kustumisest. Ahastavalt suure kaasaelamisega on kaasaegse islandi kirjanduse üks tunnustatumaid autoreid kirjeldanud oma 43aastaseks elanud venna lugu. Teost ei maksaks mingil juhul soovitada neile, kes kannatavad ränga depressiooni all või ei saa oma eluga toime.
Kõigepealt saame siit teada, kuidas suhtutakse vaimuhaigetesse Islandi ühiskonnas. Psühhiaatriakliinik Klepp asub küll looduskaunis kohas ning peategelane Páll on seda paika külastanud juba…
-
Katusekamber Kopenhaagenis Vingårdi 6.livia viitol
Kui 14aastane H. C. Andersen esimest korda elus Odensest Kopenhaagenisse tuli, oli ta ainus soov saada näitlejaks. Hoolimata kolmest kuningliku teatri juures veedetud õpiaastast, Andersenist näitlejat ei saanud, küll aga valmis nende aastatega tema esimene kirjandusteos, tragöödia “Alfsol”. Teatri juhtkond pidas seda ebaküpseks, ent tunnustas noormehe talenti.
Kaheksa aastat hiljem, 1827. aastal, kui Andersen valmistus astuma Kopenhaageni ülikooli, üüris ta teatri lähedusse Vingårdi…
-
Juttude loojale Andersenile pühendatud aasta möödus meie teatris suhteliselt tagasihoidlikult. Tegelikult polegi oluline, kas aasta on pühendatud või mitte – kunstmuinasjutud eesti teatri laval on jäänud ikka valdavalt üheplaanilisteks kohustusteks. Kui järjest rohkem tuleb teatrilaval ette erinevate kaanonite lõhkumist, siis muinasjuttude lavastamisel pole juletud või söandatud seda eriti veel teha. Samas, tõesti, kuna muinasjutte tehakse endiselt valdavalt lastele, no siis ei maksa vahest jah eriti laamendada…
-
Heidi Sarapuu ja teater Variuse Anderseni elust ja loomingust kõnelev “Jutustan teile oma lugu” tuli rahvusraamatukogus lavale täpselt muinasjutumeistri sünnipäevakuul, selle aasta aprillis. mängitud on kogu sügise, mängitakse edasi detsembri algupoolelgi. “Elu ise on kõige ilusam muinasjutt,” on öelnud H. C. Andersen, keda Variuse teatri etenduses kehastab näitleja René Soom (pildil). Tema Andersen on noor särasilmne unistaja, kes lausa kiirgab suurt soojust ja võlurlikkust. Sulg, tindipott,…
-
Anderseni tekstid on tunduvalt mitmekihilisemad ja sügavamad, kui oleme harjunud arvama. Kui tänapäeval ruulivad sci-fi, fantasy ja muud imelood räägivad enamasti hea ja kurja vastandusest või igavese õnne ja armastuse valemitest, siis seal käsitletakse ka inimolemise sügavamaid probleeme, otsitakse vastust igavikulistele küsimustele inimeksistentsi ja ümbritseva maailma olemuse kohta või analüüsitakse ühiskonna võimusuhteid.
Lugemine kui tekstiloome
Tänapäeva kirjandusteaduses on levinud arusaam, et lugemine on teksti ja lugeja dialoog. Võib…
-
Ivar Ravi auhinnatseremoonial. kaarel nurk
Betti Alveri debüüdiauhind anti seekord välja üheksandat korda. Auhind on loodud Alveri testamendis esitatud tahet järgides ning selle pälvib aasta parim (nagu sõnastab testament) ehk tähelepanuväärseim (nagu ütleb praegune statuut) eestikeelne esikteos. Testamendist pärineb ka see, et auhind antakse kätte 23. novembril, Alveri sünnipäeval. Kõik muu – ka see, et “aasta” tähendab aega ühest hingedepäevast teiseni – on hiljem tekkinud traditsioon. Eesti…
-
Vahel avastame, et mõni asi on nii, teine naa. Siis küsime, et kas pole see mitte paratamatus, s.t see, mille (marksistlik?) tunnetamine teeb meid vabaks. Nii see paraku praegugi on: juba üheksakümmend üheksa aastat on meil olnud Betti Alverit, kes sündis 23. XI 1906. Üheksakümmend üheksa – see on ju peaaegu sada, peaaegu sajand paratamatut Bettit! See on teatava vabaduse atribuut, meie vaba-olemise tunnusjoon, meie mitte-viimne…
-
Möödunud laupäeval peeti Helsingis Kaablitehases mardilaata, omalaadset kaubandus- ja kultuurifestivali, mille eesmärgiks soomlastest Eesti-sõprade kokkusaamine ja kultuurne, vahel kogunisti hariv ajaveet naaberrahva vaimu-, käsi- ja kulinaarse tööga. Sedakorda suurejoonelisemalt kui varem – kõik algas 1980ndail pisikese ettevõtmisega ühe kooli võimlas. Tuglase selts on tõesti hingega asja juures olnud: kultuuritehase suured saalid olid huvilistest tulvil, ühe ruumi põrandat kattis hiiglaslik Eesti maakaart, millel regiooniti kujutatud iseloomulikke sümboleid.…
