Toeta

Kirjandus

  • Vana kooli põnevik müstika, armastuse ja mõrvadega
    Heikki Kännö on maalikunsti õppinud soome kirjanik, kelle stiili ja haaret on mõnikord võrreldud Mika Waltari omaga. Tema neljast mahukast romaanist on eesti keelde tõlgitud kaks: „Unessaar“ ja „Luuletaja“. Heikki Kännö 2022. aastal Turu Rootsi teatris.           
     Aleks Talve / Skgjsjg / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Vana kooli põnevik müstika, armastuse ja mõrvadega

    Heikki Kännö romaani peategelasel on üllad ideed, teda kannustab ilujanu, Goethe-vaimustus, ta ebajumal on Nietzsche, õpetaja Rudolf Steiner.

    Peeter Sauter
    6 minutit
  • ,

    Kingitus

    Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

    Viimasel ajal olen küdenud oma raamatu ilmumise ootuses. Isegi seda lauset kirjutada on kuidagi tobe. Ühelt poolt sellepärast, et ei ole ilus uhkustada ja kodustest asjadest ei räägita! Ja teisest küljest on imelik ka sellepärast, et mis kõik maailmas toimub, aga mina mõtlen oma raamatust! Ent kui kõik inimesed maailmas loeksid ilukirjandust, siis oleks see kera meil palju ilusam ja rahulikum…
    Urmas Vadi, kirjanik
    4 minutit
  • Jalad maas, pea männiladvus
    Mirjam Parve (paremal) 11. oktoobril Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis debüütkogu „Varjukeha“ esitlusel. Autoriga vestleb Elisa-Johanna Liiv.      
    Kris Moor

    Jalad maas, pea männiladvus

    Mirjam Parve viib luulekogu „Varjukeha“ lugeja meditatiivsele jalutuskäigule väikeste asjade ja olendite maailma.

    Monica-Linde Klemet
    6 minutit

  • Rutt Hinrikus 7. V 1946 – 29. X 2023

    29. oktoobri hommikul lahkus meie seast pärast rasket haigust tunnustatud kirjandus­teadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseumi emeriitteadur ja eesti rahva elulugude kogumise grand old lady.
    Rutt Hinrikus sündis 7. mail 1946. aastal Läänemaal Vigala kirikuõpetaja Agu Põllu peres. Tema vanavanemad olid Eesti riigi- ja kultuuritegelased Helmi ja Peeter Põld. Ta lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogi ja eesti keele õpetajana. 1972. aastal asus ta tööle Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse…
    2 minutit
  • ,

    Lähme muuseumi!

    Märkamatult on kätte jõudnud aasta pimedaimad päevad. Eestlase hing ihkab soojust ja valgust ning paljud inimesed ongi ostnud reisi palmi alla. Kui aga palmi alla minna pole kas raha, aja või rohelise mõtteviisi tõttu võimalik, siis tundub, et polegi midagi teha, sügismasendus on vältimatu. Selleaastase sügistalvise hooaja võiks aga veeta hoopis eesti kirjanike seltsis – meil on mitmeid põnevaid kirjanike muuseume.
    Veebilehel kirjanikemuuseumid.ee on näha, et Eestis on…
    Helin Puksand
    3 minutit
  • Kõne Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvimise puhul
    Igor Kotjuh 20. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsonile pühendatud konverentsil „Olnu on ikka veel täna“.           
     Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Kõne Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvimise puhul

    Kõigepealt sooviksin tänada Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia korraldajaid ja žüriid mulle osutatud au eest.
    See tunnustus on minu jaoks korraga nii üllatav kui ka rõõmustav, poleks kunagi arvanud, et minu tagasihoidlikud tähelepanekud kultuuri kohta leiavad nii kõrget tunnustust.
    Olen nullindate algusest saadik, kui…
    Igor Kotjuh
    5 minutit
  • Ponkala auhind Kai Aareleiule ja Piret Salurile

    Ponkala auhind Kai Aareleiule ja Piret Salurile

    E. W. Ponkala fond kuulutas 23. oktoobril välja oma tänavused auhinnad. Soomlaste tunnustuse pälvisid kaks eestlast: kirjanik Kai Aareleid ja tõlkija Piret Saluri.
    Kai Aareleid on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka näidendi. Soome keeles on ilmunud Aareleiu luulekogu „Loe mind“ („Lue minua“,…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Müütilise mürgisuse meelevallas

    Müütilise mürgisuse meelevallas

    Hasso Krulli „Sulalume“ lugeja leiab end peadpööritavast tähenduste labürindist, teatud retooriline ambivalentsus peitub pea igas luulepildis.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit
  • Kõhkleva päikese karehell peegeldus

    Kõhkleva päikese karehell peegeldus

    Kes kordki on näinud päikesest üle valatud Jeruusalemma kive ja Eestimaa pimeduseta öid, see tajub ka laugude tagant nende valguste samasust ja otsatut vahet.

    Anu Põldsam
    4 minutit
  • Linnar Priimäe värsikunst – tõsine mäng Medeiana
    Medeia on üks neid vanakreeka mütoloogilisi kangelannasid, kelle tegelaskuju varieerub müüditi: ta võib esineda näiteks kangelaste abilise rollis, võimsa nõia või jumalate tööriistana. Retseptsioonis on ta aga sageli lihtsalt üks õnnetu ohver, reedetud naine, ahastuses ema, pagendatud lindprii. 2018. aastal tõi Tiit Palu Vanemuise publiku ette Euripidese tragöödial põhineva lavastuse, kus peaosa mängis Maria Annus.       
    Gabriela Urm

    Linnar Priimäe värsikunst – tõsine mäng Medeiana

    Nüüdisluules on teose iga elemendi tähenduspotentsiaali rakendamine pigem erandlik. Just niisugune erand on Linnar Priimäe „Medeia“, üks viimaste aastate huvitavamaid luulekogumikke.1

    Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman
    11 minutit
Sirp