Kirjandus
-
Kirjanike liidu 2023. aasta romaanivõistluse võitis Sven Mikser
16. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2023. aasta romaanivõistluse võitjad. Peapreemia ning Emakeele Sihtasutuse keele- ja stiilipreemia pälvis Sven Mikser käsikirjaga „Vareda“.
Ülejäänud auhinnad jagunesid järgmiselt:
II preemia – Hannes Parmo „Beeta“
III preemia – Piret Jaaksi „Taeva tütred“
Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia – Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“
Margus Karu sihtasutuse eripreemia – Lumi Kristin Vihterpali „Tajude kujur“
Tallinna linna auhind – „Ood surmale“ (autor soovis jääda anonüümseks)
Äramärkimised:
Anete Kruusmägi „Viimane päikesetõus“
Meelis…1 minut -
Võimalik, et arvutimängude tegija Märten Rattasepp on loetuim eesti kirjanik. Arvutimängud on kollektiivne looming, mille ühe osalise nimetamine kirjanikuks võib tunduda pisut harjumatu, kuid Rattasepa kinnitusel on see tema ameti puhul sobivaim eestikeelne vaste. Asi on ka põhimõttes: arvutimängu taga on alati inimesed ja nende looming, mitte abstraktne stuudio või korporatsioon.Piia RuberMe peame rääkima arvutimängudest
Märten Rattasepp: „Arvutimängud on praeguseks nii domineeriv kultuurivorm, et selle kui nähtuse „ajaviiteks“ pisendamine tundub absurdne.“
14 minutit -
Pagulaste kogemuse mõtestamiseks on vaja nii füüsilist kui ka digitaalset ligipääsu andmetele ja allikatele. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses asub eestlaste üle ilma välja antud raamatute, perioodika, teaduslike väljaannete ja väiketrükiste kõige täielikum kogu, kuid selle töös on nüüd katkestus. Pildile mahtus keskuse varasalvest vaid killuke.Marin LaakNeed rosinad leidku erilist tähelepanu!
Eesti pagulaskultuur vajab tähelepanu meie etnilise diasporaa ja emakeele säilimise vaatepunktist, kuid on kõnekas ka ülemaailmse pagulaskriisi taustal.
6 minutit -
Hetk Hiiumaa kirjandusfestivalilt: Leelo Tungal, Anna-Magdaleena Kangro, Kätlin Vainola ja koer kohtuvad lugejatega.Kaja HiisFestimärkmed ükssarvikutele
Hiiumaa kirjandusfestivalil räägiti palju tehisajust ja kummitustest ning selgus, et eesti kirjandus koosneb peamiselt enesevaatlustest.
4 minutit -
Kirjanik, keskkonnaaktivist ja feminist Monique Roffey kohtus 26. mail festivalil „HeadRead“ lugejatega.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comPelgalt raamatu kirjutamisest maailma muutmiseks ei piisa
Monique Roffey: „Ei tohi öelda „siin pole enam midagi teha“ – peab lihtsalt tegema. Vapustaval moel tulevad säärased algatused just noortelt aktivistidelt.“
8 minutit -
Sääse alevik 2020. aasta sügisel. Aasta pärast liitus Sääse Tamsaluga.Ain Liiva / Virumaa Teataja / AS Postimees Grupp / ScanpixTuttava linna tuled – Tamsalu Tapa vallas
The past is, the past is, the past is a bastard.
High Contrast, „Time is Hardcore“
Viimati käisin endises kodulinnas vanaema juures emadepäeva tähistamas. Mul pole õrna aimugi, miks ma pidin just selles aegruumis nende inimestega kooseksisteerima, aga okei – elu on antud, midagi…4 minutit -
Armeenia armastus ja teravad kaljud
Narine Abgarjani „Simon“ on nagu rahvast täis rong, mis aina sõidab mägedes peatusest peatusesse, kuid ei vaadata tagasi ega tehta ühtegi üldistust.
4 minutit
