Kirjandus
-
Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.Kris MoorEesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
11 minutit -
Aegumatud padjamärkmed
Miks on Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ ligi tuhat aastat jaapani ja maailma kirjanduskaanonis püsinud ja ka tänapäeval aktuaalne?
4 minutit -
Ave Alavainu 4. X 1942 – 3. IV 2022
Ave Alavainu oli eesti luuletaja ja prosaist, kultuurikorraldaja ja -ikoon! Tartus sündinud, Tallinnas kasvanud, koolis käinud, eesti filoloogiks õppinud, isepäi hiidlaseks hakanud.
Põhjalikumalt räägib Alavainu meile oma loomingust luulekogumiku „Koondatud“ mõnusalt kärtsakas järelsõnas: oma noorpõlveraamatuid nimetab ta poolpõlglikult vihikuteks nõukogudeaegse viletsa kirjastamiskultuuri ja -kvaliteedi pärast. Uhkust hakkas ta tundma tõesti alles oma hilisemate raamatute üle – „Laulud laialilaotamiseks“ ning „Joonlaualaulud“ pakkusid ka kujunduslikke-kontseptuaalseid, Ave-väärilisi vigureid.
Kokku saab Alavainu loomingut…3 minutit -
Triin Paja: „Õrnus on jõudu andev. Tihtipeale õrnust võrreldakse nõrkusega. Õrnus võib aga olla tänapäeva kiires ja meediakirjus melus omamoodi mäss.“Piia RuberRohkem palve kui jutustus
Triin Paja: „Luule on anum, kus hoiad midagi endale olulist. Mälestustest saab kiiresti õhk ja mälu hõreneb kiiremini kui sõnad – luule on üks viis seda kauem käes hoida.“
5 minutit -
Triin PajaPiia RuberLuulesalv
Tulle minemine
kas ka loom on mõelnud
haukunud ja möiranud:
tule tagasi?
aga kui tagasi tulemine on tulle minemine?
kajan, kuni ma pole enam hääl,
vaid peegel.
Matsime kuu, mitte sinu
surnuaias on ristid nagu maasse löödud mõõgad. ühel haual kasvavad metsmaasikad. nopin kaks marja, magusat, punast. sul…1 minut -
Maailm nagu vaalaluust ihutud korsett
Triin Paja on ürgse loomisjõuga sidunud sõnadesse naiselikkuse. See ei tähenda aga roosamannat, vaid valu ja muret tulevaste põlvede, sündinud ja sündimata laste – maailma pärast.
5 minutit -
Donika Kelly on Iowa ülikooli abiprofessor ning õpetab seal loovkirjutamist. Tema sulest pärinevad luulekogud „Bestiary“ (2016) ja „The Renunciations“ (2021).Ladan Osman / donikakelly.comKuidas saab olla inimene ilma loomata?
Donika Kelly luulekogus on küll ülekaalus mütoloogilis-poeetiline register, kuid raamatut saab lugeda ka kui oodi liikidevahelisele armastusele ja hoolitsusele.
5 minutit -
31. jaanuaril täitus sajand Ilse Lehiste sünnist. Eesti päritolu keeleteadlane sai 1948. aastal Hamburgi ja 1959. aastal Michigani ülikoolist doktorikraadi. Ta on töötanud mitmes ülikoolis, kõige pikemalt Ohio osariigi ülikooli lingvistika osakonnas, ning olnud Kölni, Viini ja Tōkyō ülikooli külalisprofessor. Lehiste oli Ameerika Keeleteaduse Seltsi president, Essexi, Lundi ja Tartu ülikooli audoktor ning Eesti ja Soome teaduste akadeemia välisliige. Ta on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Wiedemanni keeleauhinna. Ilse Lehiste sulest pärineb arvukalt teaduspublikatsioone, eesti keeles on kättesaadavad artiklikogumik „Keel kirjanduses“ (2000) ja luulekogu „Noorest peast kirjutatud laulud“ (1989). Ilse Lehiste 1997. aastal külas akadeemik Jaan Rossil.ErakoguIlse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
Ettekanne Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Eesti Teaduste Akadeemia kõnekoosolekul „Ilse Lehiste 100“ 17. märtsil 2022
8 minutit -
„Ilma“ pereidüll tumendava katastroofi taustal mõjub kui meem, kus kohvitassiga koer istub keset leekides tuba ja teatab: „This is fine.“ („See on okei.“).Uselessburner / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsIrooniateraapia maailmalõpu hüpohondriale
Jenny Offill küsib romaanis „Ilm“, kuidas käituda kliima-apokalüpsise eelõhtusse jõudnud maailmas, ja pakub ühe valuvaigistina välja apaatse eneseiroonia.
4 minutit
