Toeta

Kirjandus

  • Ära karda, võõras, astu sisse
    Anne Carsoni luulekogu „Linnade elu“ puhul on hoolimata minimalistlikust lähenemisest selge, kuhu lugeja viiakse – isegi kui täpsed koordinaadid jäävad mõistatuseks, on tänavanurkade lõhnad ja kirjeldatud kohtades elavad inimesed selgelt silma ette manatud.    
     Piia Ruber

    Ära karda, võõras, astu sisse

    „Linnade elu“ lugeja paisatakse keset Anne Carsoni maailma. Huvitav ja arendav kogemus? Kindla peale. Aukartust äratav ja segadust tekitav? Veelgi enam.

    Silvia Urgas
    4 minutit
  • Tänukiri Märten Krossile (ehkki kohati noriv)

    Tänukiri Märten Krossile (ehkki kohati noriv)

    Kui salongielu kipub Kross romaanis „Kokkuleppelised imed“ etendama, siis metafüüsika puhul ta usub oma nägemuslikku teksti ja haarab lugejagi niiviisi kaasa.

    Peeter Sauter
    5 minutit
  • Surm Prahas ja maksikoer Fik
    Bruce Chatwini romaani „Utz“ põhjal valmis 1992. aastal George Sluizeri sama pealkirjaga mängufilm. Kirglikku portselanikogujat, parun Kaspar Joachim von Utzi mängib filmis Armin Mueller-Stahl (vasakul). Kunstikaupmees Marius Fisheri rollis astub üles Peter Riegert.    
     IMDb

    Surm Prahas ja maksikoer Fik

    Bruce Chatwini „Utz“ on asjatundlik pilguheit kollektsionääride maailma ja põnev lugu ühe haruldase kunstikogu saatusest. Ühtlasi on aga autor tabanud midagi olemuslikku tšehhide mõttelaadis.

    Paavo Matsin
    5 minutit
  • Meestel on vendlus, naiskirjanikel õlatunne
    Eesti teisel naiskirjanike seminaril tulid arutusele niihästi naistele (elu)lähedased kui ka üldkirjanduslikud küsimused. Fotol seminari avapäeval osalenud.    
    Mari Teede
    ,

    Meestel on vendlus, naiskirjanikel õlatunne

    Kui eelmisel aastal toimunud Eesti esimese naiskirjanike seminari lõpetuseks otsustati asutada naiskirjanike ühendus ja asutada naiskirjanduse auhind, ei osanud keegi aimata, et vähem kui aasta pärast on mõlemad eesmärgid täidetud. Nii asutati märtsis Eesti Naiskirjanduse Selts ja aprillis anti välja esimene…
    Hanneleele Kaldmaa,
    Kätlin Kaldmaa
    3 minutit
  • ,

    Tühjad riiulid

    Eestis on levinud ettekujutus, et kirjandus ja kultuur on meritokraatlikud, kõigile ligipääsetavad hüved ning et inimene peab ikka väga kõvasti ise pingutama, et raamatuid ja lugemist õiges vanuses armastama mitte õppida. Arvatakse, et igaühel on kodus riiulis mõnigi ilukirjandusteos, kas „Mirabilia“-sari, „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kindlasti midagi „Punase raamatu“ sarjast, kuskil riiuli taga­otsas paar entsüklopeediat, klassikute luulekogud ja piibel. Ajalehtedeski näidatakse eesti raamatu aasta puhul hulganisti…
    Hanna Linda Korp
    3 minutit
  • Hajun uneledes ajatusse
    Kunstnik ja kirjanik Anu Kree     
     Aknadki / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Hajun uneledes ajatusse

    Anu Kree proosakogu „Kolme tiivaga klaver“ paneb mõtisklema, unelema ja tundma, nagu kogu tema looming.

    Sirly-Ann Meriküll
    5 minutit
  • „Elu on liikumine“
    Aasta kirjanik Kairi Look sai auhinnaks tamburiini, mille kinkis omal ajal Juhan Liivile tema Aafrika kirjasõber.      
    Kris Moor

    „Elu on liikumine“

    Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“ on värske ja vahetu suureks saamise lugu ning pakub paljudele äratundmist.

    Mari Niitra
    2 minutit
  • Aino on ainus
    „Hea lasteraamat peab olema hubane, põnev ja arusaadav,“ on arutlenud Aino Pervik. „Kurb võib olla, kuid lõpp peab olema kindlasti õnnelik. Ei tee paha, kui seal ka natuke nalja saab.“      
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Aino on ainus

    Niisuguseid lastekirjanikke nagu Aino Pervik enam ei sünni. Sünnivad uued, sünnivad teistsugused.

    Ilona Martson
    4 minutit

  • Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025

    Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab.
    Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud: nii mõnegi meie lastekirjanduse tüviteksti, mis ühendab põlvkondi ja on saanud sama endastmõistetavaks osaks Eesti kultuurist nagu Tallinna vanalinn või uuem…
    2 minutit

  • Ivar Sinimets 7. X 1952 – 4. VIII 2025

    Sügava kurbusega võtsime vastu teate ungari kirjanduse tõlkija, uurija ja vahendaja, keeleõpetaja ning suure ungari sõbra Ivar Sinimetsa lahkumisest.
    Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Loránd Eötvösi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega ungari keele ning kultuuri vastu.
    Lõpetanud ülikooli, pühendas Ivar Sinimets aastakümneid oma elust meie hõimurahva…
    2 minutit
Sirp