Toeta

Kirjandus

  • Rahvuskirjandusest globaalsete võrgustike poole

    Paljud eesti kirjanduse tõlgete lugejaist ei ole niivõrd huvitatud eesti kirjandusest, vaid mõnest rahvusülesest nähtusest, mida võib vahendada ka eesti autor.

    Eestlastele on esimesest ärkamisajast saadik olnud põletavalt, eksistentsiaalselt tähtis küsimus, kas ja kui palju muu maailm Eestit ja eesti kirjandust tähele paneb.
    Eesti kirjanduse suurem edu maailmas jääb 1990. aastatesse, kui idabloki vabanemise tuules loeti läänes Jaan Krossi, Jaan Kaplinski ja…
    Sven Vabar
    4 minutit
  • ,

    Kommentaar

    Miks on kultuuriministeerium kuulutanud välja Eesti kirjandust ja kunsti inglise keeles tutvustavate erialaväljaannete ideekonkursi? Kas Estonian Art ja Estonian Literary Magazine ei täida neile pandud ootusi? Millest on vajaka? Kuidas on neid ajakirju seni rahastatud? Kas rahastus on tulnud kultuuriministeeriumilt ja mis summas?
    Eesti kunst ja kirjandus väärivad rahvusvahelist kõlapinda.
    Eesti kultuur on rahvusvaheliselt järjest enam tuntud, ent kõik meie kultuurivaldkonnad vajavad tuge, et tuntust maailmas kasvatada. Ka…
    Kalmar Kurs, Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja
    2 minutit
  • Suitsu nurk III – Tõnis Vilu „Kaks eri lauset“
    Tõnis Vilu pälvis luulekoguga „Tundekasvatus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. „Tundekasvatuse“ puhul on tegemist omamoodi nüüdisluulet tutvustava poeetika-aabitsaga, kus sujuvalt on kasutatud sadu võtteid. Teose põhiliseks teemaks on sisemine kriis, meie aja suurim pandeemia: depressioon.
    Gabriela Urm

    Suitsu nurk III – Tõnis Vilu „Kaks eri lauset“

    Tõnis Vilu luuletuste eritlemine isoleeritult, eraldiseisvate üksustena on alati pisut tinglik: sageli joonistuvad ühe teksti tähendustasandid välja alles üksikluuletuste omavaheliste külgnevussuhete ja/või raamatut läbivate makro­narratiivide kaudu. Aastaauhinna pälvinud luulekogu „Tundekasvatus“ pole ses osas sugugi erandlik. Pigem vastupidi: luulekogu on sedavõrd tihkelt…
    Joosep Susi
    8 minutit
  • See kallis asi
    Sirje Olesk toetab mõtet tuua kirjanduse aastaauhindade väljaandmine praeguselt 14. märtsilt ettepoole eraldi päevale, eesti kirjanduse päevale.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    See kallis asi

    Sirje Olesk: „Meil on hästi palju raamatuid ja paremad neist vääriksid rohkem tähelepanu. Ka lugejaid on ju küllalt palju – usun, et nendele kuluksid ära asjatundlikud soovitused.“

    Pille-Riin Larm
    6 minutit
  • Armastatud Peruu ja paha tüdruk
    Peruulane Mario Vargas Llosa on üks XX sajandi Ladina-Ameerika kirjanduse mõjukamaid autoreid. Vargas Llosa 2011. aastal Göteborgi raamatumessil.
    Arild Vågen / Wikimedia Commons

    Armastatud Peruu ja paha tüdruk

    Kodumaa valmistab Mario Vargas Llosa kosmopoliitilises romaanis pettumusi, annab lootust, meelitab ja tõukab ära, saab karmilt räsida, äratab raevu, kaastunnet – ja alati armastust.

    Mari Laan
    5 minutit
  • Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega
    Lastekirjanik ja bioloog Juhani Püttsepp pälvis raamatuga „On kuu kui kuldne laev“ aasta rosina auhinna ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Teose on illustreerinud läti kunstnik Gundega Muzikante.
    Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

    Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega

    Mis tõmbab lugema? Kolm lihtsat asja: et oleks seiklust, et oleks naljakas, et oleks hästi kirjutatud. Niisuguseid raamatuid ilmus mullu rõõmustavalt palju.

    Jaanus Vaiksoo
    9 minutit
  • Mustrimotiivid tuttaval taustal ehk Tõlkekirjandus lastele ja noortele aastal 2020

    Mustrimotiivid tuttaval taustal ehk Tõlkekirjandus lastele ja noortele aastal 2020

    Tõlkeraamatud täidavad lüngad: mida algupärandites napib, leiame tõlgete seast.

    Krista Kumberg
    10 minutit
  • Mats Traadi tulevik
    Gustav Suitsu luuleauhinna laureaat Mats Traat
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Mats Traadi tulevik

    Kui kaovad ajaloolise mälujäljega põlvkonnad ja muistsete murrakute kõnelejad, saab ühendust võtta kadunud maailmaga Mats Traadi jõgiproosas ja jõgiluules.

    Arne Merilai
    4 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2020

    Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2020. aasta loomingu eest.
     
    Proosa
    Mudlum, „Mitte ainult minu tädi Ellen“
     
    Luule
    Tõnis Vilu, „Tundekasvatus“
     
    Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
    Triinu Tamm – Patrick Deville, „Katk ja koolera“; Nancy Huston, „Ingli märk“ (prantsuse keelest)
     
    Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
    Jouko Vanhanen – Jaan Kross, „Maailman löytäminen“ ja „Taivaankivi“ („Maailma avastamise“ ja „Taevakivi“ tõlge soome keelde)
     
    Mõttekirjanduse tõlge
    Ants Paikre – Lev Šestov, „Potestas clavium“ („Võtmete võim“,…
    1 minut

  • Repliik – Me ju kõik armastame Kristiina Ehinit!

    Laenan hakatuseks pisut Nietzschelt: „Aga teie ütlete mulle, sõbrad, et maitse ja maitsmise üle ei vaielda? Kuid kogu elu ongi ju vaidlus maitse ja maitsmise üle! Maitse: see on ühtlasi kaal, kaalukauss ja kaaluja; ning häda kõigele elavale, kui ta tahaks elada vaidluseta kaalu, kaalukausi ja kaaluja pärast!“ Kirjandusauhindade väljakuulutamine annab sellele igati tänuväärse aluse. Vaieldakse. Vaieldakse hinnangu objektiivsuse, žanripiiride ja ilukirjandus(likkus)e üle. Igati tervitatav, sest…
    Joosep Susi
    3 minutit
Sirp