Toeta

Kunst

  • Ekraanita enam läbi ei saa
    David Claerbout’i video „Kuningas. Alfred Wertheimeri 1956. aasta foto järgi noorest mehest nimega Elvis Presley“, 2015-2016. Videokaader.
    Pressifoto

    Ekraanita enam läbi ei saa

    „Ekraani arheoloogia“ on oluline kõigile neile, keda huvitavad rahvusvaheline koostöö, audiovisuaalse kunsti eksport ja põlvkondade kultuurimälu sidusus.

    Tõnu Virve
    4 minutit
  • „Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded …“
    Kirke Kangro: „Mesilase kujund tundus mulle lihtne, aga ka julge valik. Tegemist on elemendiga, mis ei vasta arusaamale paraadlikust monumentaalkompleksist.“
    Kirke Kangro

    „Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded …“

    Kirke Kangro: „On väga oluline, et inimkaotuste mälestamiskohad saavad kuju kunstiteosena: looming ei korva kaotust, aga justkui suhtleb nendega, kellele see on osaks saanud.“

    Katrin Kivimaa
    5 minutit
  • Monumentaalsus kuubis luubi all
    Aet Andresma-Tamm ja Mare Soovik-Lobjakas oma seinapannoo ees Narva-Jõesuu Mereranna puhkekeskuses.
    Silja Saarepuu

    Monumentaalsus kuubis luubi all

    Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka teosed esindavad modernistlikult intellektuaalset, internatsionaalselt abstraktset ja eneseküllaselt geomeetrilist loomingut.

    Gregor Taul
    6 minutit
  • „Sealpool“ püsib vaid väärt värk
    Yoko Ono teos näitusel “Sealpool dada ja Stijli”
    Piia Ruber
    ,

    „Sealpool“ püsib vaid väärt värk

    Leeuwardeni Euroopa kultuuripealinna programmis on mitu modernistliku kultuuri silmapaistvale liikumisele või tegijale pühendatud ettevõtmist. Või kui päris täpne olla, siis nii Friisimaa muuseumi „Fantoomjäse: kunst sealpool Escherit“ kui ka Drachteni muuseumi „Sealpool dada ja Stijli, II osa“ ei ole pelgalt kummardus…
    Reet Varblane
    3 minutit
  • Milleks meile kunstiteadus?
    Kunstiteadlased Hilkka Hiiop, Rael Artel, Virve Sarapik, Kadi Polli, Tiina-Mall Kreem ja Anu Allas EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kevadisel sünnipäeval.
    Darja Jefimova

    Milleks meile kunstiteadus?

    Möllav visuaalia on igapäevaselt nii dominantne, et vajadus selle tõlgendamise, uurimise ja kriitilise analüüsi järele on suurem kui kunagi varem.

    Liisa-Helena Lumberg
    5 minutit

  • Pealelend – Maria Arusoo, KKEKi juhataja

    Kuni 14. IX saab kandideerida Brüsseli Wielsi kunstiresidentuuri. Möödunud aastal valiti sinna kaks kunstnikku: Paul Kuimet tegutses seal aasta esimesel poolel, Jaanus Samma praegu.
    Miks peaks julgustama meie kunstnikke Wielsi kandideerima?
    Wiels on üks Euroopa tugevamaid ja huvitavama programmiga kunsti­keskusi, kus läbi aastate on olnud väga hea näituseprogramm, mille abil on kunstiväljal alustatud kaalukaid dialooge. Wielsi keskus pakub teist aastat järjest Eesti kunstnikele ka väga põnevat võimalust…
    Reet Varblane
    1 minut

  • Karmil kunstiväljal ellujääja Wiels

    Willem Oorebeek: „Asjade korraldamisel tuleb jätta ruumi, lasta millelgi ka lihtsalt juhtuda, et saaksid teoks kellegi mõtted, mida mujal ei saa rakendada.“

    2018. aasta esimesel poolel avanes mul võimalus olla residentuuris Brüsseli mainekas kunstikeskuses Wiels. Intrigeeriva linna ja positiivse residentuurikogemuse tõttu soovisin rohkem teada saada Wielsi residentuuriprogrammi eesmärkide ja Brüsseli kunstivälja kohta üldse. Seetõttu otsustasingi küsitleda Wielsi residentuuriprogrammi juhti, Hollandi taustaga kunstnikku Willem Oorebeeki…
    Paul Kuimet
    8 minutit

  • Kilplased, liliputid ja väikesed monumentalistid

    Villu Plingi, Silja Saarepuu, Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Väikesed monumentalistid“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 25. VIII; Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus „Maal. Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali taga“ Evald Okase muuseumis 2. VI – 1. VII.
    Ligi 300 aastat tagasi ilmus trükist Jonathan Swifti romaan „Gulliveri reisid“, kus esimeses osas satub nimikangelane liliputtide maale. Liliputid on üsna Fr. R. Kreutzwaldi kilplaste moodi, kelle…
    Mai Levin
    3 minutit

  • Kolm Järve

    Elo Järv pole kunagi näinud oma vanaisa Martin Järve, tema isa Eduard Järv hukkus, kui ta oli vaevalt kaheaastane, aga ta on elanud sisse nende pärandisse.

    Elo-Reet, Eduard ja Martin Järve näitus sarjast „Kunstnike perekonnad“ Evald Okase muuseumis kuni 9. IX.
    Kunstnikuametit ei antud perekonnas põlvest põlve edasi mitte ainult Michel Sittowi ajal, vaid seda tehakse siiani, vaatamata ameti kehvematele külgedele. Need…
    Mai Levin
    3 minutit
  • Mis oleks maailm väikeste inimesteta?
    Silja Saarepuu ja Villu Plink. VAIP. Video, 2014.
    Kaader videost

    Mis oleks maailm väikeste inimesteta?

    Silja Saarepuu: „Meie tööde kohatine kerge iroonia ei ole mõeldud moraalijutlusena. Oleme ise samasugused naerualused väikesed inimesed.“

    Reet Varblane
    6 minutit
Sirp