Toeta

Kunst

  • Ihalemise puhas rõõm
    Willem Claesz. Heda (1594–1680). Natüürmort. Õli, puit, 1637. Sinebrychoffi kunstimuuseum.
    Pressifoto

    Ihalemise puhas rõõm

    Kerttu Männiste: „Kui aktsepteerida, et kunstiteos on võimeline peegeldama oma aja meelelaadi, siis natüürmort võib olla allegoorilistest kompositsioonidest ausamgi.“

    Reet Varblane
    4 minutit

  • Tartu on elus linn

    Põnevaid Tartu kujutisi on Eesti muuseumides, aga ka erakogudes. Aus oleks olnud ka nende hulgast midagi näitusele kaasata.

    Näitus „Muutuv Tartu neljas vaates“ Tartu kunstimuuseumis kuni 12. III. Kuraator Merli-Triin Eiskop, kujundaja Inga Heamägi ja graafiline kujundaja Jaan Evart.
    Linnale võib läheneda tema materiaalsest kehandist lähtudes, käsitleda keskkonda füüsiliste objektide, ehitiste kogumina. Just nii hakkas XV sajandil jõudsalt arenema veduut, mille eesmärk (vastavalt ajastule mõnevõrra erinevas…
    Kerttu Männiste
    5 minutit

  • Hästi ruumipärane helikunstiteos

    Kiwa ja Martin Kikas on „Lugulaulu“ kirjelduses pidanud tähtsaks rahvusmütoloogiat, helilahendusena on valminud aga Noora arhitektuuriga sobiv sünteetiline ambient.

    Pärast Kumu näitust „Sünkroonist väljas. Helikunst vaatega minevikku“ võib väita, et helikunst on Eestis institutsionaliseeritud ja aktsepteeritud kui iseseisev kunstiliik. Kuid sellegipoolest on rahvusarhiivi uue hoone Noora tarvis just helikunsti teose tellimine märgiline sündmus. Sellelt võtab jõudu vaid asjaolu, et helikunstiteose kasuks otsustamist põhjendab…
    Indrek Grigor
    4 minutit
  • Eetika ja esteetika ristteel
    Pudulojuste pastoraal. Kui tihti mõtiskleb nahakunstnik selle üle, mis eelneb ilusale, mõnusalt lõhnavale nahapalale?
    Maarja Undusk

    Eetika ja esteetika ristteel

    Nahakunstnik mõtleb end meeleldi elukunstnikuks, kes annab nahale uue hingamise.

    Maarja Undusk
    5 minutit
  • Konnatiigist välja
    Lennart Mänd: „Püüame anda ka oskused, kuidas jõuda võimalikult optimaalselt maksimaalse tulemuseni.“
    Piia Ruber

    Konnatiigist välja

    Lennart Mänd: „Teistsugusus tuleb ära kasutada: headele tehnilistele oskustele oleme lisanud disainmõtlemise.“

    Reet Varblane
    9 minutit
  • Käsikaudu laetud patarei
    Raamatu krooniks on Tanel Veenre vanaema Valve karedad kõike näinud käed. Kuldsete kätega memm on kunstniku iidol olnud juba varasest lapsepõlvest.
    Tanel Veenre

    Käsikaudu laetud patarei

    Materjal suunab käega mõtlejat, meelitab dialoogile. Isegi kui protsess on kontrollitud, jätab juhus otsad avatuks, andes võimaluse peegeldada endas inimlikku ebatäiuslikkust.

    Tanel Veenre
    7 minutit

  • Sõnum peitub ka materjalis

    Plastikut hakati ehtekunstis kasutama juba 1960ndatel, aga Sofia Halliku teosed mõjuvad Eestis värskelt.

    1991. aastal sündinud Sofia Hallik on kehtestanud end jõuliselt nii Eesti kui ka rahvusvahelisel nüüdisehte maastikul. Ta lõpetas möödunud aastal EKA magistrantuuri cum laude ning astus kohe doktorantuuri. Hallik on juba pälvinud SA Noor Ehe stipendiumi ning esinenud sellistel mainekatel üritustel nagu Euroopa auhinnaga pärjatud tarbekunsti näitus (European Prize for Applied Arts, 2015) Belgias,…
    Heili Sõrmus
    2 minutit

  • Kommentaar – Asi käes

    Nahast valmistatud toodang märgiga „ehtne nahk“ on oma olemuselt viimaste aastakümnete jooksul tugevasti laiali valguma hakanud. Saabunud sajandi suundumus on materjali põhjalikum ja ka kasumlikum tarvituselevõtt uute tehnoloogiate abil. Suured mitmete ruutmeetriteni ulatuvate pindaladega loomanahad, mille paksus on näiteks neli millimeetrit, lõigatakse üha õhemateks kihtideks. Kõige kvaliteetsem on pealisnahk, ülejäänud kihtidega läheb sageli lahti innovatsioon. Nahatöötlemise arenev suund on naha töötlemine PVC-kattega, jääkide kokkupressimine moodsate liimidega,…
    Pille Kivihall
    1 minut

  • Henno Arrak 18. IV 1930 – 25. II 2017

    On lahkunud tugev omanäoline graafik.
    Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Aastail 1948–1949 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis, aastail 1949–1955 oli tööparanduslaagris Kasahstanis nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Kodumaale naasnuna astus ta 1957. aastal ERKI-sse, mille lõpetas 1963. aastal raamatugraafika erialal. Esimesi näitusel esinemisi oli 1959. aasta noorte kunstnike tööde näitus.
    Pärast ERKI lõpetamist töötas Arrak kunstnikuna üleliidulise kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuse Valgus ENE toimetuses ja kirjastuse Eesti Raamat peakunstnikuna…
    2 minutit
  • Vaatamisharjutused
    Maarja Nõmmiku tööd on jäänud endiselt realistlikuks, üllatab aga väike formaat. Varasemast tuttav silmamotiiv kuulub seeriasse „Juhtumisi“ (2016–2017).
    Indrek Grigor

    Vaatamisharjutused

    Näitus, mis muudab taas küsitavaks TÜ maaliosakonna sulgemise.

    Brita Karin Arnover
    3 minutit
Sirp