Toeta

Kunst

  • Ei ole mõtet lõhkuda midagi, mis toimib

    Stacey Koosel: „ Toimetajana ei saa ma lähtuda ainult endast, see ei ole Stacey ajakiri. Ma väljendan eelkõige institutsioonide huve.“

    Järgmisel aastal täitub kunstiajakirjal Estonian Art kakskümmend aastat. Algusest peale on seda välja andnud Eesti Instituut ning nagu ingliskeelne pealkirigi osutab, on tegemist rahvus­vahelisele areenile suunatud väljaandega. Estonian Art ei ole Eesti Instituudi suveniir, küll aga on ajakirjale algusest peale olnud üsna kindlad ootused.…
    Reet Varblane
    7 minutit

  • Leili Muuga 14. XI 1922 – 1. VIII 2016

    Lahkunud on silmapaistev maalija Leili Muuga. Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. aastal Naltšikisse. Aastatel 1940–41 õppis ta Moskva tehnoloogiainstituudis, aastatel 1941–43 töötas Naltšikis kunstiateljees meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943–45 Ordžonikidze (Vladikavkazi) mäe- ja metallurgiainstituudis ning 1945. aastal Leningradi mäeinstituudi IV kursusel. 1946. asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu…
    2 minutit

  • Idealism kui positsioon ja praktika

    Kuigi näitusel on raske ühtset seisukohavõttu näha, on selge, et osalejad usuvad oma tegevusse, ning see teeb neist idealistid.

    Rakenduskunsti näitus „Idealistid” Tallinna Kunstihoones kuni 14. VIII. Kuraator Karin Paulus, kunstnikud Kalle Aasamäe, Andres Ansper, Reet Aus, Rene Haljasmäe, Monika Hint, Madlen Hirtentreu, Sandra Jõgeva, Kadri Jäätma, Erki Kannus, Karmo Kiilmann, Andrei Kormašov, Kraam (Killu Sukmit, Minna Hint), Eva Liisa Kubinyi, Urve Küttner,…
    Keiu Krikmann
    5 minutit

  • Astrid Saare 8. IV 1929 – 14. VII 2016

    Lahkunud on Tartu maalikunstnik, Tartu kunstikooli kauaaegne joonistusõpetaja Astrid Saare (1958. aastani Rammo). Ta sündis Tartus, omandas seal keskhariduse ning alustas 1949. aastal kunstiõpinguid Tartu riiklikus kunstiinstituudis maalikunsti erialal. Kooli lõpetas aga 1955. aastal Tallinnas Eesti riiklikus kunstiinstituudis, kuna kunstialase kõrghariduse andmine koondati Tallinna. Aastatel 1957–1992 töötas Saare Tartu kunstikooli joonistusõpetajana, seejärel kuni pensionile minekuni ka maaliõpetajana. Õpilastele sisendas ta julgust ja oma korrektsusega ka enesekindlust.
    Näitustel…
    1 minut
  • Kellele võõras, kellele oma, aga ikka Pariis
    Eduard Wiiralt. Pariisi motiiv. Värviline puulõige, 1926. Eesti Kunstimuuseum.
    Stanislav Stepaško

    Kellele võõras, kellele oma, aga ikka Pariis

    Kerttu Männiste: „Enamik eesti kunstnikke kujutas Pariisi eemaltvaataja pilgu läbi, kas siis esindus- või turistliku, aga sageli just äärelinna vaatena.“

    Reet Varblane
    6 minutit

  • Kas püüda São Paulo biennaalieetrisse elu sisse puhuda või mitte?

    10. IX kuni 12. XII on taas avatud São Paulo nüüdiskunsti biennaal, seekord juba kolmekümne teist korda. Suur­üritus kutsuti Brasiilias ellu 1951. aastal. São Paulo biennaal ei ole mitte ainult esimene iga kahe aasta tagant toimuv nüüdiskunstiülevaatus Ameerikas, vaid Veneetsia biennaali järel kogu maailmas vanuselt teine. Eks seepärast ongi viimase struktuur endale eeskujuks võetud. 1957. aastast peale on biennaali asukohaks Oscar Niemeyeri ja Hélio Uchôa projekteeritud…
    Reet Varblane
    2 minutit

  • Peterburi kood

    Bergmanni nongratalik kuraatoripedaal on tuntavalt põhja vajutatud.

    Peterburi uue kunsti näitus Tartu Kunstimajas 6. – 24. VII. Kuraator Janno Bergmann, koordinaator Mari Kartau, kunstnikud Pjotr Belõi, Šiškin-Hokusai, Vladimir Kozin, Aleksandr Morozov ja Nikolai Vasiljev. 
    „Peterburi kirevast kunstipildist tehtud valikus on mitmesuguse taustaga kunstnikke, keda ühendab üks Vene kultuurile omane hõrk komplekt pealtnäha vastuolulistest tunnustest: ühelt poolt terava irooniaga sotsiaalkriitika, teiselt poolt poeetiline-romantiline maailmatunnetus,“ oli Janno Bergmann…
    Kaire Nurk
    5 minutit
  • Tulnukad Pärnus
    Igor Prokofjevi lummav portree „Tulnukas“ (2016).
    Vaiko Edur

    Tulnukad Pärnus

    Mark Soosaar on näitusega tõstatanud praegusaja põhiküsimuse: kas meil tuleb inimeseks saada või inimeseks jääda?

    Linnar Priimägi, kultuuripsühholoog
    7 minutit

  • Andy Warhol. Elu enne telefoniekraani

    Warholi sõbrad räägivad Pärnu näituse tarvis tehtud videotes tema kaadri- ja areenitagusest poolest midagi ilustamata ja heroiseerimata.

    Näitus „Andy Warhol. Elu pärast supipurki. Filmid, videokunst ja installatsioonid 1963 – 1986“ Pärnu muuseumis kuni 14. VIII. Kuraatorid Marian Kivila ja Sandra Jõgeva.
    Warholi poiss-sõber fooliumisse mähitud televiisoris ja viigerhüljes tema vannitoas. Maa ja taeva vahel hõljuvad kunsti­teosed, mis purunemise korral asendatakse uute toodetega. Elufilosoofia,…
    Triinu Soikmets
    6 minutit

  • Pealelend – Kirke Kangro

    Kumu siseõue näitust võib vaadelda 10. septembril Riias avatava rahvusvahelise skulptuuri suur­ürituse, Riia skulptuuri kvadriennaali sissejuhatusena. 1972. aastast regulaarselt toimuv Riia skulptuuri kvadriennaal on üks Läti kunstielu suuremaid ja väärikamaid rahvusvahelise kunsti sündmusi, võrreldav Tallinna graafikatriennaaliga. Olete sel aastal selle kunstisündmuse üks kaaskuraatoreid. Millised on selle kvadriennaali tähtüritused ja kas Eesti kunstnikud ka seal esinevad?
    Kirke Kangro: Olen Aigars Bikše kõrval üks kaaskuraatoritest. Ilmselt täiendame teineteist…
    Juta Kivimäe
    1 minut
Sirp