Toeta

Kunst

  • In memoriam: Lembit Saarts

    Lembit Saarts
    28. IX 1924 – 16. III 2016
    Kevadkuu kuueteistkümnenda päeva pärastlõunal suri Tartus selsamal päeval haiglasse viidud Lembit Saarts, viimaseid kõrgemas kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke. Särav, soe ja vaimukas inimene ning musikaalne värvitundja ja andekas komponeerija. Suur mängumees nii elus kui ka kunstis.
    Lembit Saartsi puhul on kirja pandud, et ta sündis Tartumaal Vana-Kuuste vallas Rebasel taluniku perekonnas, aga ta ise armastas rõhutada, et tema isa…
    2 minutit

  • Ajalugu ja visuaalne kirjaoskus

    Ajaloopildid on ajalooteemalise kirjasõnaga võrdväärsed ühiskonna ajalooteadvuse mõjutajad.

    Eha Komissarovil oli õigus, kui ta Kadrioru kunstimuuseumi ja Tallinna ülikooli keskaja keskuse talvel korraldatud välkseminaril „Pilt ja ajaloomälu Eestis täna“ väitis, et Eestis ei ole Poolaga võrreldavat ajaloomaali traditsiooni. Ometi on ka Eestil oma ajaloopildi traditsioon, mida tuleb vaadata koos baltisaksa pärandiga. Traditsioonile pani albumiga „Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost“1 (1839, 1842)…
    Tiina-Mall Kreem
    3 minutit
  • Toomiku tõlgendusplastika
    Jaan Toomik. Marco Polo kohtumine Ganeshaga. Akrüül, lõuend, 2016.
    Kaire Nurk

    Toomiku tõlgendusplastika

    Kuna maalilaadide vaheldusrikkus näib olevat metoodiline, ei saa maalilaadi kui sellist pidada Toomiku loomingu puhtalt psühhograafiliseks küljeks.

    Kaire Nurk
    4 minutit
  • Pintsliga jutustatud ajalugu
    Seminari juhtinud Linda Kaljundi valis seminari starterpildiks EKMi 1952. aasta näituse foto kui metafoori: uhked hiigelsuured sotsrealistlikud maalid Kadrioru lossi interjööris, selgelt meie kontekstist väljas. Just nii on Eestis ajaloopildile lähenetud: seda on käsitletud võõrana, mis ei sobitu eesti kultuuriga, mis on võõra ideoloogia osa.
    Eesti Kunstimuuseumi arhiiv

    Pintsliga jutustatud ajalugu

    Kogumiku teemad ja seal käsitletud probleemid kõnetavad kõiki, sest need saab hõlpsasti tänapäeva üle kanda.

    Krista Kodres
    7 minutit

  • In memoriam: Andrus Kasemaa

    Andrus Kasemaa
    28. X 1941 – 18. III 2016
    On lahkunud kunstnik ja pedagoog Andrus Kasemaa.
    Tallinnas keerukal sõja-aastal sündinud Andrus Kasemaa lapsepõlv jättis tema enda sõnul jälje ta iseloomu ja ellu. Kunstihuvi aga avaldus väga varakult, poisieast peale armastas ta voolida. Oma harrastust arendas ta juba teadlikult edasi pioneeride palee skulptuuri­ringis õpetaja Kalju Reiteli juhendamisel. Järgnesid õpingud Tartu Kunstikoolis (1962–1967) ja Eesti Riiklikus Kunstiinsti­tuudis, mille Kasemaa lõpetas 1972.…
    2 minutit
  • Revisionistid ajaloo prügikasti ümber
    Sloveenia näituse eesmärk oli sõnastatud kui katse leida üles sotsrealismi kunstiajalooline ja esteetiline väärtus. Esiplaanil Antun Augustinĉići teose „Pobjeda“ ehk „Võit“ (1945).
    Eva Voog

    Revisionistid ajaloo prügikasti ümber

    Stalinistlik impressionism on üks võimalus kultuuripärand ajaloo prügikastist välja tuua ja Stalini režiimi ning tollaseid kunstnikke mõista.

    Tanel Rander
    7 minutit

  • Püha tõde – Vahelduv pilvisus ajalootaevas

    Ajalugu on läbi aegade talletatud kivitahvlitele, pärgamendile ja trükikunsti leiutamisest peale ka paberile. Kroonikate ja raamatute kõrval on paar viimast sajandit salvestatud ka ajakirjandusse. Valdkondades, mida riigi tasandil süsteemselt ei dokumenteerita, peaasjalikult just ajakirjandusse. Et saada teada, millised näitused olid eksponeeritud või missugused etendused toimusid kolmkümmend aastat tagasi, oli kõige lihtsam minna raamatukokku ja otsida välja tollased lehed. Kas või näiteks Sirbi, olgu siis parasjagu koos…
    Siram
    2 minutit
  • Jalad pildilt väljas
    Juss Piho. Vertikaal ja horisontaal. Õli, lõuend, 2016.
    Vaal ja Juss Piho

    Jalad pildilt väljas

    On ütlemata vaimustav, kui kellelgi on jõudu ja meelekindlust teha seda, mida ta ikka teeb.

    Kivisildnik
    3 minutit

  • Tädi Siima imaginaarne muinasmaa

    Siima Škopi näitusel sai selgeks, et tegelikkuse ja unistuse, kavandi ja trükise kuristiku tajumiseks on vaja näha originaalkavandeid.

     Siima Škopi tööde näitus Tiina Tammetalu kuraatoriprojekti „Imaginaarne muuseum“ raames Tallinna Õpetajate Majas 3. – 29. II 2016.
    See arvustus ei pidanud olema nekroloog ja palun seda sellena ka mitte võtta. Näituse koostamise ajal oli Siima Škop veel täiesti tegus, kuigi avamisele pidas ta lihtsamaks mitte tulla. Võib aga olla…
    Ivar Sakk
    6 minutit
  • Poleemika – Milline peab olema eesti kunsti põhiekspositsioon?
    Alfred Kongo. Natüürmort sidruniga. Guašš, tempera, papp, 1964.
    TKM

    Poleemika – Milline peab olema eesti kunsti põhiekspositsioon?

    Kumu avamisega kümme aastat tagasi sain laengu, millest on siiani aidanud. Muuseumi kümnendal sünnipäeval sain sama tugeva, kuid pigem negatiivse elamuse.
    2006. aastal oli ekspositsioon mingil määral ootuspärane, kuna oli teada, mida Nõukogude okupatsiooni ajal oli lattu kogunenud. Peredvižniklike suureformaadiliste maalide laviin…
    Lola Liivat
    3 minutit
Sirp