Toeta

Kunst

  • Jalutuskäik galeriides – Noored ja vanad mässavad ruumiga

    Jass Kaselaane näitus „Majakas“ Tallinna Linnagaleriis kuni 29. XI; Anna Mari Liivranna näitus „One Becomes Many, Many Become One“ ehk „Ühest saab palju, paljust saab üks“ EKA galeriis kuni 19. XII; Kaarel Eelma isikunäitus „Aiamaja laiendus“ Hobusepeas 5. – 23. XI; EKA I kursuse magistrantide näitus „Pind“ EKKMis 20. – 22. XI; Jüri Kase näitus „Valge joon“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 12. XII ja näitus „Uusimat…
    Siram
    6 minutit
  • Pannood, performance’id ja punk
    Binokulaarne tantsu-performance Riia teadlaste majas 16. IV 1987.
    Imants Žodžiks

    Pannood, performance’id ja punk

    Kunstide süntees Kumu sügiskonverentsil

    Linda Kaljundi
    7 minutit
  • Kas Elmine Otsman oli feminist?
    Videoetüüd „Tugevate tee“ mõjub positiivse üldistava kuvandina, eriti poeetiline on öine stseen traktori katusel akordioni mängiva naistraktoristiga.
    Fideelia-Signe Roots

    Kas Elmine Otsman oli feminist?

    Fideelia-Signe Rootsi näitus tõstatab uusi küsimusi naiste ja tehnika suhete ning soorollide kohta tänapäeval.

    Eve Annuk
    5 minutit
  • Hüvastijätulaul Kopli liinidele
    Aleksandr, keda võib Sven Tupitsa väljapanekus pidada liinielanike eestkõnelejaks, on siiski optimistlik. Vaatamata mitmetele ebaõnnestunud katsetele leida uus korter, usub mees endiselt selle võimalikkusesse.

    Hüvastijätulaul Kopli liinidele

    Sven Tupits on loonud ühe inimese loo põhjal slummielanike koondkuju.

    Aurelia Aasa
    4 minutit
  • Foto meediumiüleses kunstis

    Foto meediumiüleses kunstis

    Anna Laarits: „Aega saab tajuda vaid selle katkestuskohtades ja pidev katkemine loob pidevuse.“

    Reet Varblane
    4 minutit

  • Õige inimene õiges kohas

    Inge Tedrel jätkus head kunsti- ja ka kunstipoliitilist vaistu.

    Hiljuti lahkunud Inge Teder esindab tervet epohhi Eesti muuseumielus. Tema tegutsemise ajal Eesti Kunstimuuseumi direktorina (1965–1991) oli teisigi algatusvõimelisi ja tulemusrikkalt töötanud muuseumijuhte nagu Vaike Tiik Tartu kunstimuuseumis, Ants Pärna meremuuseumis, Elem Treier Vilde ja Tammsaare muuseumis, Omar Volmer Pärnu muuseumis, rekonstrueeriti muuseume ja rajati filiaale mujalgi, kuid Teder paistis siiski eriliselt silma.
    Sel olid ka objektiivsed…
    Mai Levin
    4 minutit

  • Kommentaar

    7. XI külastasid Tallinna ülikooli kunstihariduse üliõpilased õppejõu Heie Treieri kursuse raames Tartut. Sealse kunstimuuseumi „Uue maja“ näitus äratas nende tähelepanu.
    „Tartmus 75! Uus maja“ on näitus muuseumist enesest. See on kui aruanne. Kui muidu jutustatakse teiste lugusid, siis sedapuhku osutatakse au sellele, mis jutustamist võimaldab: muuseumi olemasolule. See näitus juhtis mu tähelepanu püüdlusele, mida ehib järjepidevus. Ma polnud teadlik raskest teekonnast, mis on viinud kunstimuuseumi…
    2 minutit

  • Lapin, Maiste ja pidu kolmapäeva õhtul Tartus

    Tartu Kunstimuuseumi sünnipäevapeo langemine kolmapäevasele päevale tundus isegi loogiline: lõppude lõpuks on ju teada, et Tartus on reede- ja laupäevaõhtu asemel esmaspäev, teisipäev, kolmapäev ja neljapäev. Niisiis startis eelmisel kolmapäeval Solarise eest KKEK tellitud kunstibuss, millega varemgi on ette võetud kuulsusrikkaid reise Vilniusesse, Narva ja „Manifestale“ Peterburi, et viia virgad pidulised sel korral Tartu kunstimuuseumi 75. sünnipäevale.
    Muuseumi esimesel korrusel on avatud pühendusnäitus „Uus maja“. Teiste seas…
    Kaarin Kivirähk
    3 minutit

  • Plahvatus Pärnus raamatuna

    Rael Artel on üks vähestest, kes on võtnud ette Academia Non Grata kui nähtuse uurimise.

    Pärnu plahvatuse kohta on nüüdsest dokumentatsioonide näituse kõrval ka raamat, millest saab Academia Non Grata kui kooli ning Non Grata kui koolkonna uurimisel möödapääsmatu viitamisallikas. On üsna oluline, millal nähtust dokumenteeritakse: aja möödudes on ka mälestustel ja tõlgendustel ning ideoloogial ja poliitikal omadus uueneda, miski ei jää täpselt…
    Heie Treier
    5 minutit
  • Keegi ei saa millekski suureks lõpuni valmis olla
    Tate Modern avab 2016. aasta 17. juunil uue Herzogi ja de Meuroni projekteeritud üheteistkümne korrusega juurdeehitise, millega laieneb muuseumi ekspositsioonipind poole võrra.
    Pressifoto

    Keegi ei saa millekski suureks lõpuni valmis olla

    Maarja Oviir-Neivelt: „Kõige rohkem kahju teeb meile enda marginaliseerimine ja kultuurilise alaväärsustunde tekitamine.“

    Liisa Kaljula
    11 minutit
Sirp