Kunst
-
Naiskunstnikud mehelikkuse koodi murdjatena
Õed Meid tõid juba I maailmasõja ajal sõjatemaatikasse värskeid tuuli.
Eesti kunstiruumis ei ole just palju neid perekondi, kust oleks tulnud I maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti vabadussõja ajal meie kultuuri kolm kunstnikku, rääkimata siis naiskunstnikest. Tegemist on viimastel aastatel mitmeti esil olnud õdede Meidega (end Mey): Kristine (ka Mark, 1895–1969), Lydia (ka Starkopf, 1896–1965) ja Natalie (1900–1975). *
Õdedest tuntakse eelkõige kahte nooremat, kuigi nende…3 minutit -
Ajastu vabastavad kriksadullid
Ei maksa luua pettekujutlust, et nüüd on 1960. aasta rühmitisega seoses kõik oluline öeldud ja nende pärand ammendatud.
Kunstiühingu Pallas näitus „Karlova kriksadull. 1957–1966. Ülo ja tüdrukud” Tartu Kunstimajas kuni 20. IX. Kunstnikud Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Helju Sarnet Zauram, Ülo Sooster ja Lüüdia Vallimäe-Mark.
Suhteliselt väike valiknäitus pallaslaste Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Helju Sarnet Zaurami, Ülo Soosteri ja…6 minutit -
Valeri Vinogradovi abstraktne „Patuelu“ on kindlasti otseütlevam kui Canova romantilised allegooriad.Mihkel IlusVinogradov aegade vahel
Rariteetne mitmeti mõistetavus teeb „Peegeldused“ eriti sümpaatseks.
4 minutit -
Vastulause
Ehkki Greta Koppeli arvustuses „Kunst(iturg) valitseb?“ (Sirp, 31. VII 2015), mis käsitleb Tallinna raekojas avatud näitust „Kunst valitseb“, jagub näitusele ka kiitust, leidub selles siiski mitmeid faktivigu ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mida soovime alljärgnevalt parandada ja/või ümber lükata, kuna artikli kirjutamise eelselt Greta Koppel korraldajatega ei suheldud faktide kontrollimiseks ega täpsustanud kõnealuseid küsimusi, mis on Greta Koppeli poolt serveeritud meelevaldsete hinnangutena. Näituse korraldajate andmed on avalikud ja…5 minutit -
Vilniuse kaudu maailma
Diana Stomienė: „Arvan, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid olla „ArtVilniusel“ peamised partnerid, see annaks häid tulemusi.“
Juuni lõpus korraldati Vilniuses juba kuuendat korda nüüdiskunsti mess. Tänavu võttis sellest osa 55 nüüdiskunsti galeriid viieteistkümnest riigist, külastajaid oli 18 500 ning kokku müüdi üle saja teose 200 000 euro eest. Mess toimus Leedu näituse- ja konverentsikeskuse LitExpo 12 000-l ruutmeetril. Välja anti viis auhinda, millest kaks läks…5 minutit -
Kollane uks on Temnikova ja Kasela galerii tunnusmärk ükskõik, kas see asub siis Müürivahe või Lastekodu tänavas.InternetViis aastat kunsti eest
Olga Temnikova: „Suurim õnnestumine on meie inimesed.“
3 minutit -
Reipalt defileeriv Euroopa
Markiewicz aimas pagulasprobleemi eskaleerumist juba Veneetsia biennaalile kandideerides.
Filip Markiewiczi näitus „Luksemburgi paradiis“ Veneetsia biennaali Luksemburgi paviljonis kuni 22. XI, kuraator Paul Ardenne.
Eestis elades jääb kergesti mulje, et meist väiksemat ja ohustatumat rahvast maailmas polegi. Luksemburgi paviljon Veneetsia biennaalil toob maa peale tagasi ning annab uued mõõtmed ka rahvuslikule lööklausele „Väike, aga tubli!“. Poole miljoni elanikuga – neist veidi üle 60% luksemburglased, kes kõnelevad ka letseburgi…3 minutit -
Sõna on kunstnikul
Poola päritolu Filip Markiewicz (1980) alustas oma kunstnikukarjääri 2000ndate algul Luksemburgis, tema töid on väljas olnud Leipzigis, Berliinis, Pariisis, Brüsselis. Prantsuse kriitik ja museoloog Paul Ardenne oli nõus tema projekti kureerima, sest selles on poliitiline sõnum ühendatud mitmekihilise visuaalsusega.
Nüüdseks on pagulasteema vallutanud kogu Euroopa. Biennaali avamisnädalal, rääkimata siis Filip Markiewiczi projekti ettevalmistamise ajast, oli see temaatika küll olemas, aga põletavamate küsimuste varjus.
Miks tulite just selle teemaga…2 minutit -
Õnnelikud üheksakümnendad
Krista Roosi: „1990ndad oli suur muudatuste aeg, nii sai oma ideid rakendada, ilma et keegi oleks ülaltpoolt sekkunud.“
Kuni 19. IX on Nooruse galeriis väljapanek Tartu kõrgema kunstikooli esimesest viieteistkümnest aastast. Tartu kunstikool ehk keskastme ametikool on Tartus tegutsenud 1950. aastast peale, kui kunstikõrgharidus Tallinna viidi, 1960. aastast Tartu kunstikooli nime all. Mõte ka kunstikõrgharidust andma hakata ehk siis kaheastmelisest koolist tekkis aga juba kakskümmend viis…5 minutit -
Pilgutuse puudutus
Diana Tamane näitus „Puudutuse tüpoloogia“ Tartu Kunstimajas kuni 20. IX.
Sõnadel „puutumine“ ja „puudumine“ on etümoloogiasõnaraamatu järgi ühine tüvi. Ma ei tea, kas Diana Tamane oma näitusele pealkirja valides seda endale teadvustas, kuid mind ahvatleb see hämmastav ühtelangevus edasi mõtlema, „puudutuse“ mõiste tähendusvälja pseudosemantiliselt laiendama. Mida teeb verbile „puuduma/puutuma“ lisatud ta-liide? See muudab verbi transitiivseks (vrd: tekitama, kasvatama, istutama), aga lisab ka tegevusele korduvuse aspekti (vrd: hüpitama,…3 minutit
