Toeta

Kunst

  • Põhja-Tallinn
    Laurentsius. Roosi natüürmort flamingotopise ja kurva maoga. 2014, õli, akrüül, segatehnika MDF-l. 250 × 250 cm.
    Vaal

    Põhja-Tallinn

    Laurentsiuse seni rakendamata potentsiaali jõuline manifestatsioon

    Jaan Elken
    4 minutit
  • Uus ootamine
    Näituse avamise performance’iga soovis Sophie Jung vaidlustada normiks kujunenud vaatepildi rõhutud naissoost ning suunas punktvalguse pimendatud galeriis ruumiinstallatsiooni helendama hakanud osadele, sh „kastreeritud kujundile“, mis joonistus välja näituse teetähisena.
    Kristin Orav

    Uus ootamine

    Postinterneti kunsti ja feministliku mõtteviisi kohtumine

    Kristin Orav
    4 minutit
  • Kitšilembene eklektik, aga vägagi nüüdisaegne kunstnik
    Laurentsius
    Tiina Määrmann

    Kitšilembene eklektik, aga vägagi nüüdisaegne kunstnik

    Laurentsius: „Liiga palju keskendutakse sellele, mida tohib teha ja mida mitte.“

    Joanna Veelmaa
    7 minutit
  • Nüüdisaegsuse mosaiik
    Eksponeerituna „valges kuubis“ kõrvuti noore põlvkonna kunstnikega, mõjuvad Meele tööd möödunud aja elegantsete dekoratsioonidena.
    Anu Vahtra

    Nüüdisaegsuse mosaiik

    Arusoo on integreerinud modernismi ja postmodernismi klassikuid praegusaja kunstiga ja loonud põlvkondade vahele seose.

    Julia Fomina
    4 minutit

  • (Re)politiseerides kunsti

    Kunstimaailm kipub kunsti mõtestamisel lähtuma protektsionistlikust positsioonist.

    Näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ Tartu kunstimuuseumis kuni 29. III. Kuraator Rael Artel, kunstnikud Yael Bartana, Zbigniew Libera, Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman ja Artur Żmijewski. Näituselt on eemaldatud Artur Żmijewski tööd. Näitusega kaasneb teoseid, kunstnikke ja näituse üldideed tutvustav trükis, mille on koostanud Rael Artel ja kujundanud Mikk…
    Margaret Tali
    5 minutit

  • Keskklassi kangelane Jeremy Deller

    Briti tuntuim nüüdiskunstnik vabastab Helsingis muuseumiobjekte.

    Jeremy Deller (1966) on vaieldamatult üks rahvusvaheliselt tuntumaid briti nüüdiskunstnikke. Ta õppis kunstiajalugu ja pühendus siis XVII sajandi maastikumaalile, kuid kunstis on teda huvitanud inimene, inimese keskkond. Tema projekte võib nimetada sekkumisteks, kuigi ta ei ole kogukonnakunstnik. Pigem on ta kogukonnalooja. 2004. aastal sai ta Turneri auhinna, 2013. aastal esindas Inglismaad Veneetsia bien­naalil.
    Deller on tänavuse Helsingi „Ihme“ festivali peakülaline,…
    Reet Varblane
    5 minutit
  • ,

    Kunstist siin- ja sealpool eetikapiire

    Mida mõeldakse, kui öeldakse, et kunst ületab eetikapiiri? Kus see piiri asub ja kes on selle tõmmanud?

    Tundub, et naljalt ei möödu Eestis aastat, mil ei puhke mõni skandaal või siis vähemalt tuline arutelu kaasaegse kunsti teemal. Pahanduste ja segaduste puhul on tavaliselt kaks mõõdet, millest lähtuvalt etteheiteid tehakse: esimest võiks tinglikult tähistada eetilisena ja teist esteetilisena. Ehk teisisõnu, kaasaegsele kunstile heidetakse ette kas…
    Tarmo Jüristo, Kristina Norman
    11 minutit

  • Tänavakunst ja Waldorfi pedagoogika

    Tänavakunstnik, kes kujundab endale terapeutilise ruumi, on kadestusväärselt loov ja nutikas.

    Igasugune loovus on inimese terviklikuks arenguks oluline eeltingimus. Kui aga loovuse osatähtsus on indiviidi, eelkõige lapse arengus iseenesestmõistetav, siis miks on haridussüsteemis laiemalt levinud hoopis õpilaste standardiseerimine? Normide pealesurumine pärsib originaalset mõtlemist, mis mõjutab aga analüüsivõimet ja loomingulisust. Noore indiviidi unikaalse mõttemaailma piiramise pärast tundis muret juba XX sajandi alguse austria filosoof Rudolf…
    Salme Liivrand
    2 minutit
  • Veider juhtum
    John Smith. Holocaust, 2001. Kui Artur Żmijewski tööd mõnitavat holokausti ohvreid, siis miks pole seda John Smithi vaade autoaknast?
    Margaret Tali

    Veider juhtum

    Mäletamine on „Minu Poola“ näitusel seotud teise, vähemalt sama tähtsa funktsiooniga – hoiatamisega.

    Anti Randviir
    5 minutit

  • In memoriam: Juhan Paberit

    Juhan Paberit
    13. III 1917–27. II 2015
     
    On lahkunud eesti üks vanimaid kunstnikke skulptor Juhan Paberit. Kujuri elukäik ja looming kujunes seotuks Tartu ja Tartumaa paikadega, kus seisavad tänagi tema loodud monumendid.
    Paberit on sündinud Valgutas Lapetukme külas ja kasvanud Lõve veski möldri paljulapselises peres. Veskikoht ei suutnud suurperet toita ning aineliselt raskeis oludes venis möldri laste haridustee Koruste ja Rõngu algkoolides ajuti üsna pikaks. Juhan Paberit õppis 1931.–1938.…
    2 minutit
Sirp