-
Peegeldades kunsti vajalikkust ja positsiooni ühiskonnas, asus festival kohati justkui seda ülistavale/kaitsvale/kiitvale positsioonile (kunst on oluliste muutuste eesrindlik katalüsaator), kuid see prohvetlik kuulutamine kujunes vastuoluliseks. Rahvale võimalikult lähedale pugedes leviti teadlikult üle linna ning pakuti kaheksa viisi, mida selle festivaliga peale hakata: festival, kuhu minna, festival, mida avastada, festival, mille üle mõelda ja rääkida, festival mängimiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks jne. Selline kogupere kõigile-midagi-lähenemine tõigi festivalile 85…
-
Andrus Joonas võtab näitusel „Meelesurfar” kokku oma viimase üheksateistkümne aasta kunstitegevuse. Pealkiri on täpne, kuna Tartu Kunstimaja kolme galeriisse jaotatud teosed loovad formaadi- ja sisueklektika, mis tekitab tunde kunstigrafomaani teadvuse voos surfamisest.
Näitusel on õlimaalid, autoritehnikas teosed lõuendil, mööbliinstallatsioonid ning performance’ite dokumentatsioon videos ja fotos. Enamikku teostest ühendab nummerdus pealkirjaga „Aledoia”, mis tähendab Joonase sõnul Tartu Kunstimajale antud intervjuus (2014) korraga kõike ja mitte midagi.
Näitusele kogutud…
-
See sõna on „sinister”. Olen kuulnud kõnealuseid kunstnikke arutlemas selle sõna tähenduse üle. Näen, et inglise keelest kandub selle tähendus meile kui võigas, pahaendeline, õel, ähvardav. Kas sellist meeleolu on võimalik seostada üldise ettekujutusega lapsepõlvest ja perekonnateemadega? Jäägu see siinkohal lahtiseks. Kunstnikke, kes sellele võimalusele osutavad, jagub: Marko Mäetamm, Liina Siib, Mark Raidpere, Marge Monko, Anna-Stina Treumund, servamisi ka Paul Kuimet.
Kõik nad on juba mõnda…
-
Marit Ilison on kunstnik, kes võib konservatiivsema pilguga vaatleja segadusse ajada. Kas ta on üldse päris kunstnik? Tema näitused on toimunud Eesti Kunstnike Liidu galeriides, sel aastal anti talle Kristjan Raua preemia, aga ta on moekunstnik: tal on oma veebipood, kollektsioonid, ta on EKA moeosakonna õppejõud. Ta pärjati 2014. aastal ajakirja Vogue talendi aunimetusega. Maailmakuulus ajakiri küll, aga ikkagi moeajakiri, mitte mõni pikki ja keerulisi tekste…
-
Kas senist rahastamisskeemi on vaja? Kui on, kuidas seda paindlikumaks muuta?
Maria-Kristiina Soomre: Kultuuri rahastamises laiemalt, ka kunstivaldkonna puhul, on viimastel aastatel olnud tendents erinevate rahastajate rollijaotuse poole. Kui vaadata üldsummasid, on kultuuriministeeriumil kujutava kunsti toetamisel Eestis täita küllalt väike roll, põhirõhk on siiski kultuurkapitalil. Lisandunud on loomeettevõtluse arendustoetused EASilt (76 000 eurot) valdkondlikule arenduskeskusele. Positiivse arenguna näen ka eratoetajate (nii ettevõtete kui eraisikute) järjest suuremat…
-
Ingrid Polding
7. IX 1944 – 9. IX 2014
Ingrid Polding, neiupõlves Kallas, sündis Tallinnas. Ta on lõpetas Tallinna 16. keskkooli ning seejärel 1973. aastal ERKI tekstiili eriala kiitusega. 1973. – 1978. aastani töötas Ingrid Polding kombinaadis Ars dekoratiivkudumise ateljees autoritiraaži-kunstnikuna. Aastatel 1978–1981 õpetas ta ERKIs tekstiilikateedri üliõpilastele lõngade värvimist ja telgedel kudumist. 1982. aastast peale tegutses ta rahvakunstimeistrite koondises Uku, 1991. aastast peakunstnikuna. 1997. aastast oli vabakutseline…
-
Näituse kuraator Rael Artel on kirjutanud kataloogi eessõnas, et „Tartu kunstimuuseumis on kujunemas traditsioon näidata oma kogude ja eesti kaasaegse kunsti kõrval ka naaberriikide kunstiskeene olulisemaid tegijaid” ja et sel aastal on ta tutvustamiseks valinud „Pilvi Takala, ühe omanäolisema ja produktiivsema noorema põlvkonna kunstniku rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal”. Kes kuuluvad nooremasse põlvkonda (Takala on sündinud 1981. aastal) ja mida tähendab „produktiivsus”, jääb küll hämaraks, aga Pilvi…
-
Esimese maailmasõja alguse 100. aastapäevale pühendatud nelja töökeelega konverents Riias oli tõeliselt interdistsiplinaarne. Korraldustoimkonda juhtinud kirjandusteadlane Pauls Daija ning kultuuriantropoloog Deniss Hanov olid suutnud tagada sujuva töökorralduse.
Hanovi ettekanne sõjaga seotud muudatustest Euroopa kultuuris juhatas sisse intensiivse ja hariva mõttevahetuse. Käsitleti poliitilist ja militaarset temaatikat: näiteks läti küttide saatuse keerdkäike (Andris Šnē), aga ka luulet, proosat, filmikunsti (Inga Pērkone), näohaavade maskeerimisvõtteid (Bridget Keown), mentaliteedimuutusi (Sergei Kozlov),…
-
Portugali päritolu ehtekunstnik Carla Castiajo on EKA doktorant, esimene Eestis, kes astus doktorantuuri ehtekunsti teemaga. Tema doktoritöö on „Juuksed – puhtus või promiskuiteet? Juuksed kui materjal ja selle tähendus (ehte)kunstis” („Hair: Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Material and its Meaning in Jewellery/Art”). Kõnealune näitus oli Carla Castiajo doktoritöö osa. Sealt ei leidnud õigupoolest ehteid, vaid kontseptuaalsed objektid ning fotod. Kui viktoriaanlikul ajal oli juustest…
-
„Jeruusalemma sündroom ehk Teekond sinna, ei tea kuhu, toomaks seda, ei tea mida” on Rainer Kaasik-Aaslavi esimene isikunäitus. Seni on kunstnik aktiivselt tegutsenud kunstirühmituse Otse! (Rainer Kaasik-Aaslav, Nils Hint, Annika Kedelauk) raames. Näituse terviklikkuse põhjal võib öelda, et aeg isikunäituseks on küps: paljud kunstniku varasemad suundumused on settinud isikupäraseks käekirjaks, teemade ringiks, tervikuks.
Kunstniku loomingu kaks peamist teemat on religioon ja mütoloogia. Üks näitusel eksponeeritud teostest…
