-
Tallinna teisipäeva ehk Tallinna galeriide öö osavõtjate ring näikse kui mitte just sulgunud, siis üsna paigal sammuvat: Vaala, TAMi ning Temnikova ja Kasela galerii, lisaks mõned ajutisemad osalejad nagu 1Galerii, Okapi, Rundum, seekord ka Flo Kasearu majamuuseum. Aktiivseid näitusepaiku, etableerunud ja alternatiivseid, kommerts- ja non-profit-galeriisid on Tallinnas märksa rohkem. Ilmselt on Tallinna-suuruses linnas õigem jaotada kunstiüritused mitme päeva või nädala peale. Reede õhtul rullitakse Kultuurikatlas, täpsemalt…
-
Silja Saarepuu ja Villu Plingi loomingus on ikka olulisel kohal olnud traditsioonilisuse ja rahvalikkuse ning teiste samalaadsete nähtuste uurimine. See väljendub rahvarõivais, mida kunstnikud videotes kannavad ning millesse on riietatud ka näitusel korduvalt esinevad puunukud, aga ka tammsaarelikus teemavalikus.
Kunstihoone galerii näitus „Maal” on justkui järg 2012. aasta Draakoni galerii näitusele „Veel” – samasugune sõnamäng, rahvarõivas kunstnikupaar ja (enese)irooniline, kuid soe huumor. Vee juurest on liigutud järgmise…
-
Visual Solutions OÜ on oma intellektuaalse kapitali viimaste aastate jooksul ammendanud. Näitusel esitletud installatsioon kolme telgiga mõjub punnitatult, puhta inertsi, mitte inspiratsiooni tulemina. Kunstiettevõtte toodangu ainuke esteetiliselt arvestatav eksponaat on Tõnis Saadojalt tellitud maal. Ses ettevõttes on piisavalt andekaid kunstnikke, kes võiksid grupiviisilise veiderdamise asemel pühenduda individuaalse kunstikeele arendamisele.
Kiwa on eesti kaasaegse kunsti peata (näota) ratsanik, kes juba pikemat aega galopeerib kusagil interdistsiplinaarsuse ja popkultuuri…
-
Interdistsiplinaarsust ülistatakse tihti kui innovatsiooni ülimat tõukejõudu. Kahjuks kasutatakse interdistsiplinaarset lähenemist tegevuse ja algatuste puhul, kus see on limiteeritult või suisa vastupidise tähendusega. Valdkondadevahelisuse keskne mõte on sobitada kokku fundamentaalselt sobimatud heterogeensed ideed, meetodid ja fenomenid.
On tähtis mõista, et interdistsiplinaarsus on distsiplinaarse struktuuriga akadeemia üks uutest sümptomeist. Arusaam, et teadusharude ja valdkondade piirid on stabiilsed, korrastatud ja ratsionaalselt üles ehitatud, on iganenud. Valdkonnad tekivad ja kaovad,…
-
Praegusaegses kultuuripärandi halduses on oluline roll infotehnoloogiliste rakenduste ning pärandi säilitamise-uurimise-populariseerimise puutepunktidel. Eestis on see valdkond veel lapsekingades: üksikud näited on pigem killustatud ning ühe spetsiifilise pärandiliigi- või tehnoloogiakesksed. Seoses Eesti Kunstimuuseumi käivitatud projektiga „Rode altar lähivaates” oleme alustanud laiemapõhjalist tegevust, kus ühe kunstiteose kaudu mängitakse läbi mitmesugused pildindus- ja infotehnoloogia võimalused, mida saab tulevikus rakendada muuseumides ja muinsuskaitses laiemalt. Niguliste muuseumi korraldatud üritusele olid tulnud…
-
Pärandi digiteerimise vallas seatakse praegu riiklikku atra, kultuuriministeerium on algatanud digiteerimise tegevuskava koostamise aastateks 2015–2020. Märkimisväärsel määral tahetakse rahastus leida uue eelarveperioodi eurorahast ja digiteerimise eesmärk on just ainese uuskasutus, eriti näiteks (üld)hariduses.
„Rode kujundamise” ürituse ülevaates on rõhuasetus pildindustehnoloogilistel lahendustel pärandi uurimise, dokumenteerimise ja konserveerimise kontekstis, aga kõik see on aktuaalne ka digiteeritud pärandi uuskasutamise puhul. Eespool kirjeldatud kasutusjuhtude eeldus on, et kolmemõõtmelistest museaalidest on digiteeritud…
-
Raske haigus viis eesti kunstnike seast maalikunstniku ja tekstiilimaalija Talvi Johani.
Baltimaade nonkonformistlikku kunsti uurinud USA kunstiteadlane Alla Rosenfeld on oma raamatus „Baltimaade kunst” („Art of the Baltics”, New Brunswick 2002) kirjeldanud järsku muutust eesti maalikunsti arengus 1980. aastate keskel ning toonud näiteks just Talvi Johani, tekstiilikunstniku, kes pöördus uusekspressionistlikku maali ning mõjus selles laadis esimese professionaalse maalijana Eestis üllatavalt nii oma jõuliste julgetes täistoonides kontrastide kui…
-
Välja anti ka Euroopa aasta muuseumi auhinna asutaja Kenneth Hudsoni nimeline preemia, mille on pälvinud mõni erakordselt ebatavaline, julge ning vahel ka vastuoluline muuseum. Sel aastal sai selle Riia Žanis Lipke memoriaalmuuseum (Žaņa Lipkes memoriāls). Silletto preemia tänavune laureaat on Šveitsi Arboni Saureri muuseum eelkõige kohaliku kogukonna kaasamise ja edendamise pärast. Ka Euroopa Nõukogu autasu läks tänavu Türki Bayburti Baksı muuseumile. Äramärkimist leidsid veel meie meremuuseumi…
-
Me alustasime Kjell Ekströmiga ühel ajal. Tema mahajäetud lehmalaudas, mina oma sõpradega lagunenud parteile kuulunud majas. Olid eelmise sajandi üheksakümnendad aastad. Meile avanesid uued aknad-uksed vabasse maailma. Ahvenamaalgi puhusid uued tuuled. Peamine tuluallikas – suhkrupeedikasvatus oli otsa saanud, kalavarud olid peaaegu kadunud ning Ahvenamaa kuulsate laevareederite aeg unustusehõlma vajunud.
Aga Soome astumisel Euroopa Liitu sai kuue tuhandel saarel elav 25 000-line kogukond kauaigatsetud autonoomia ehk väikese…
-
Mis on Mostyn?
Alfredo Cramerotti: Mostyn on Walesi kaasaegse kunsti keskus. See ei ole pealinnas Cardiffis, vaid hoopis mereäärses suvituslinnas Llandudnos Walesi põhjarannikul. Meil on kuus imekaunist galeriid, haridusosakond, trendikas kohvik-restoran ja suurepärane tarbekunsti ja disaini pood. Mostyn on tõepoolest vapustav paik, kunstnikud kõnelevad Mostynist ikka ja jälle kui ühest kaunimast näitusepaigast Suurbritannias. Selle galerii asutas 1901. aastal Lady Augusta Mostyn ühe esimese naiskunstnike galeriina maailmas.…
