-
Laura Põld saavutas pärast magistrikraadi kaitsmist Tartu ülikoolis 2010. aastal oma suureformaadiliste maalide ja neile projitseeritud Lumivalgekese lugude modifikatsioonidega väga kiire läbimurde. Video ja maalivahendite selline ühitamine oli meil suhteliselt uudne. Kiirelt saavutatud maalikvaliteet, justkui üleoleva ja luitunud ükskõiksusega maalitud kieferlik-richterlikud pinnad olid ikka veel midagi uut siinse maalikogemuse kontekstis, videote ürgne, alateadvuse hämaraid ja represseeritud kihte kaasav ja kriipiv toime aga seksuaalselt pingestatud. Kääbuse ja…
-
Kas Mikkeli muuseumi näitus on üks Enn Kunila kogu väljapanekute reas või toote selle kaudu esile midagi uut eesti kunstiloos?
Minu arvates on selle näituse fookus mujal. Kuigi võis ette arvata, et selline näitus on publiku seas populaarne niigi, oli seekord võimalik katsetada mitmeid kunsti tutvustamisega seotud ideid ja haridusprogramme. Näiteks jätsime näituseruumi seinad vaid töödele ning kolisime saalitekstid, lisamaterjalid jms tahvelarvutitesse, mida kõik saavad laenutada. Selle…
-
Kunstiteaduse õpetamise kohta ütlesid oma arvamuse EKA kunstiteaduse instituudi juhataja, kohe doktorikraadi kaitsev arhitektuuriteadlane Andres Kurg ning Tartu ülikooli kunstiajaloo osakonna juhataja kunstiteaduste doktor Juhan Maiste ning sealne doktorant-õppejõud Kadi Polli.
Juhan Maiste: Kunstiajalugu ei õpetata Eestis mitte palju, vaid vähe. Ja seda põhikoolist ja gümnaasiumist peale. Kunst on üks maailma mõistmise ja eneseväljendamise viise ning pilt on sama oluline kui sõna. Oleks ülimalt kummastav küsida,…
-
Erakogude näitusi korraldati esimesel iseseisvusajal ja nõukogude perioodilgi. 1918. aastal organiseeris näituse Tallinna erakogudest Leo von Kügelgen, kel oli endal silmapaistev kollektsioon. Tema koostatud kataloogis on nimeliselt märgitud ka kogujad: Woldemar Oldekop, parun Stackelberg ja hulk teisi baltisakslasi. 1936. aastal Eesti Akadeemilise Kunstnike Koondise organiseeritud vanameistrite teoste näituse kataloogis kogujad kahjuks märgitud ei ole, kuid, näiteks, seal eksponeeritud ja hiljem Eesti Kunstimuuseumi jõudnud teoste liikumistrajektoor on…
-
Kui kirjeldada Margus Punabi erakogu väljapanekut näitusepoliitiliselt, hakkab silma institutsionaalse ja isikliku dialoog, vastastikune liikumine üllatavalt mitmes suunas.
Asjaolu, et tegemist on erakogu töödega, ei ole näituse kontekstis rõhutatud ning seetõttu mõjub väljapanek kui anonüümne museaalne kaanon. Kuid näib, et see ei ole tingitud institutsionaalsest survest, vaid koguja huvist esitada oma kogu institutsionaalselt pädevana. Tõenäoliselt ei teinud Punab ettepanekut teha näitus temast kui kunstikogujast, Kondase keskuses mängiti…
-
Radikaalselt uus kunstimuuseum ei saa tekkida vastandamisel vanaga, vaja on originaalprogrammi.
Näitused „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” kuni 1. VI, kuraator Triin Tulgiste; „Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis”, kuraator Rauno Thomas Moss, ja „Valge maika”, kuraator Flo Kasearu kuni 8. VI Tartu Kunstimuuseumis.
Liisa Kaljula
Kujutage enesele ette Tartu kunstimuuseumi viltuse maja väikest maketti, mille esimese korruse akendest paistavad arvukad väikesed infostendid, teise korruse akendest…
-
Meele kunst oli väljakutse nõukogudeaegsele puisevõitu kunstipildile ja toonastele kunstireeglitele. Tollal valitses ainuteose kultus ja sertifitseeritud kunstniku staatus. Raul Meele kunstis näeme aga üksikteose käsitlemist seeriana: visuaalse elemendi korduvat, reeglipärast kasutamist ja varieerimist; manuaaltekkelise visuaali asendamist tehniliste valmisjoonistega, nende kasutamist seriaalsete tööde algstruktuuridena; kunstiteose elementide formaliseerimist ja noteerimist ning teostusele eelnenud teoreetilist kombinatoorikat; loomeprotseduuri ajalise kulu graafilist ülesmärkimist ning loomeprotsessi teosena käsitlemist. Need võtted ja lähenemised…
-
Ruumi neutraalsus ja vastupanu
2013. aastal Iir Hermeliini kureeritud „Draama” festivaliprogrammi läbinud ruumimaagia otsingud on tuttavad ka näituste puhul, sest ekspositsiooni kontseptsioonist välja kasvanud ning seda oma spetsiifiliste vahenditega toetav ja kommunikeeriv kujundus on üks kindlamaid kestva ja personaalse näitusemulje ja -kogemuse loomise võimalusi.
Näituseruum on harva neutraalne. Valged galeriiseinad võivad küll mõjuda vabastavalt tühjade ja tähenduspuhastena, kuid uue ekspositsiooni koostamisel ja kujundamisel avaldavad need näilisele neutraalsusele…
-
Milline on kultuuriministeeriumi korraldatud kunstiteoste tellimise infopäeva kasutegur?
Tiiu Kirsipuu, skulptor: Üritus oli korraldatud hästi ning oli informatiivne ja kujundlik, rääkis suurest tööst, mis juba tehtud – valupunktide ja muudatuste vajaduste kaardistamisest. Mina sain sellelt infopäevalt teadmise, et kultuuriministeeriumis on mindud asjaga süvitsi, tegemist pole ainult seaduse kõpitsemise ning pinnapealse kosmeetikaga, ning lootuse, et seadus tõesti muutub ning märksa suuremal hulgal headel kunstnikel tekib soov hangetes osaleda…
-
Dokumentalistlikus vormis kollaaž loob eksponeeritud näitusepindadest omaette pildi, kasutades selleks peamiselt väljavõtteid ajakirjanduses ilmunud lugudest, fotomaterjali ning videointervjuusid kunstnike ja galeristidega. Tinglikult on näitusepaigad jaotatud funktsioneerimise strateegia alusel kaheks: Kostabitena iseloomustatud galeriid, kus peale kunsti eksponeerimise käis ka müügitöö, ja kohavaimu kandvad, valdavalt Tartu kunstile ja kunstnikele truuks jäänud „kampsunid”. Selline liigitus on omamoodi huvitav katse näitusepindu ja nende rolli Tartu kunstielus mingil moel määratleda, ent…
